Eduard Tubina loomingust on kontserdile valitud teos, mis omal valusal kombel tähistab helilooja uue eluperioodi algust, sedakorda teiselpool Läänemerd.
1944. aasta suvel alustasid Erika ja Eduard Tubin teekonda vabasse maailma, kaugemale sõjasegadustesse tõmmatud Eestist.
Valgemetsast Tartusse, sealt Tallinna, edasi meresõit Rootsi.
Põgenikelaagris Stockholmi linnaosas isoleeriti üks poegadest ja Erika Tubin epideemiahaiglasse, vanema pojaga kahekesi elav Eduard Tubin hakkas kuu aja jooksul laagrieluga kohanema.
Mida suuremaks kasvas Tubina kaasmaalaste arv Rootsis, seda tugevamaks muutus ka rahvustunne – hakati asutama eesti koole, laulukoore, ajakirju ja ühinguid.
Põgenikelaagris püüdis ka Tubin leida erialalist tööd ning hakkas mälu järgi taastama oma vanu teoseid.
Kui pere taasühines, saadeti nad haritumate põgenikega koos järgmisse laagrisse, kus Tubin kohtus muusikakirjastuse omaniku Einar Körlingiga.
Esimestel pagulasaastatel kirjastas just tema Eduard Tubina teoseid ning aitas tal soetada töökoht Drottningholmi teatrisse.
Esimesed Rootsis kirjutatud helitööd kirjutas Tubin silmas pidades muusikuid, kes koos temaga põgeniku staatusesse olid sattunud – kui viiuldaja Zelia Aumere-Uhke sai Tubinalt viiuliprelüüdi ja viiulikontserdi, avaldas oma soovi uue teose osas ka laagris olnud pianist ja ERSO esimene peadirigent Olav Roots.
Mõne kuu jooksul valmiski 1945. aastal kontsertiino klaverile ja orkestrile, mille loomise asjus on helilooja oma mäletsustes öelnud: "Laagris oli muretu elu, olid kaetud ja toidetud, minule sobis see miljöö töötamiseks."
Heliloojal on kontserdivormis teoseid kokku viis, neist kaks olid valminud enne kontsertiinot.
Tubin on öelnud, et kontsertiino klaveripartii on võrdlemisi tagasihoidlik.
"Meeleolud on kapriissed, kohati meloodilised, kohati väga tunglevad," lisas ta samas.
Tubinale omast rütmi, mida ta oli kasutanud alates balletist "Kratt" saati, on paiguti leitav ka kontsertiinos ning kolmeosaline teos pakub solistile rohkelt võimalusi oma tehnilise meisterlikkuse näitamiseks.
ERSO ees on Tubina kontsertiinot esitanud Aga Kuuseoks, hiljem on teoses soleerinud Peep Lassmann, Vardo Rumessen ja Lauri Väinmaa.
Mihkel Poll on teost koos ERSOga esitanud kuus aastat tagasi.
Kontserdi teises pooles on ettekandel Anton Bruckneri Sümfoonia nr 8 c-moll – teos, mis pärineb sümfooniate kirjutamise kõrglainest.
19. sajandi lõpul oli sümfoonia-žanri taastõusulainest "nakatunud" Tšaikovski, Dvoraki ja Brahmsi kõrval jõuliselt pildil ka Bruckneri nimi.
Viimane oli sümfooniate osas väga enesekriitiline ja oma esimest teost selles žanris pidas ta nii õpilaslikuks, et ei andnud sellele numbritki – see kannab sümfooniate loetelus numbrit "0".
Bruckner oli pea 60-aastasena veel praktiliselt tundmatu helilooja ning huvi tema vastu tekkis alles pärast seitsmenda sümfoonia esiettekannet (1884), kaheksas sümfoonia oli aga juba viimane, mille helilooja jõudis lõpetada; üheksas sümfoonia jäi lõpetamata.
Richard Wagner on Bruckneri teoste osas väljendanud suurt sümpaatiat: "Ma tean vaid üht inimest, kes läheneb Beethovenile, see on Bruckner."
ERSO ees on maailmas kiiret rahvusvahelist karjääri teinud karismaatiline dirigent Mihhail Gerts, Tubina teoses soleerib hinnatud noorema põlvkonna pianist Mihkel Poll.
(Kasutatud on ERSO kava materjale)
Kava:
- Eduard Tubin – Kontsertiino klaverile ja orkestrile Es-duur (1945)
soleerib Mihkel Poll - Anton Bruckner – Sümfoonia nr 8 c-moll (1887/1890)
Otseülekanne ERSO kontserdilt algab reedel, 28. veebruaril kell 19.
Helirežissöör on Algis Pauljukaitis, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Mihkel Poll räägib Eduard Tubina teosest 28. veebruaril kell 13 saates Delta.
- Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1036725/tana-kontserdisaalis-kirke-karja
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.