Claudio Monteverdi "Orpheust" (1607) peetakse "esimeseks tõeliseks ooperiks", kuid teekond selleni nii filosoofilises, ideoloogilises kui muusikalises mõttes oli selleks ajaks kestnud juba aastakümneid.
Jacopo Peri "Daphne" esitati Firenzes 1597. aastal. Sajandivahetusest, aastast 1600 on pärit koguni kolme erineva helilooja ooperid. Need olid Emilio de Cavalieri "Rappresantione di Anima e Corpo" (Hinge ja keha etendus), mis esitati veebruaris Roomas. Jacopo Peri "Eurydike" esitati Firenzes oktoobris ja samal aastal komponeeris ja andis Giulio Caccini välja oma "Eurydike", mis tuli ettekandele alles kaks aastat hiljem.
Varajase ooperi ideoloogilise vundamendi peamisteks ladujateks oli erudeeritud muusikutest, poeetidest, filosoofidest ja lingvistidest koosnev seltskond, kes kohtus Firenzes krahv Giovanni di Bardi majas aastatel u. 1570 – 1582. Hiljem hakati neid kutsuma Firenze Camerata-ks.
Vincenzo Galilei (1520? – 1591) oli teoreetik, helilooja, lautomängija, laulja ja muusikaõpetaja, kes kuulus ka Firenze Camerata-sse. Ta oli kuulsa astronoomi ja matemaatiku Galileo Galilei isa.
Saates kõlab Vincenzo Galilei ja tema teise poja, Galileo Galilei noorema venna Michelangolo lautomuusika.
Saate autor on Robert Staak.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.