Emadepäeval, 10. mail jõuab eetrisse Shakespeare'i "Romeo ja Julia" – aegumatu tragöödia, mis on aastasadu innustanud teisigi loojaid sama temaatikat oma teostest kasutama.
See polnud küll ei esimene ega viimane Sakespeare'i loodud armastajapaar, ent oma traagilisuses on see siiski eriliselt köitev lugu.
Suuri armastajaid on olnud nii enne kui pärast, siiski on just "Romeo ja Julia" kujunenud kõikide armastuslugude võrdkujuks ja nood igavesed armastajad jäävad suure, rikkumata armastuse sünonüümiks.
Ootamatult sünnib palav leek, mis trotsib kõiki ohte ja takistusi, ning ühendab teispoolsuses armastajad igaveseks.
William Shakespeare'i tragöödia tegevus toimub 16. sajandil kahe vaenutseva suguvõsa vahel.
Perekondade Montagued ja Capulettid laste – Romeo ja Julia – vahel sünnib (lubamatu) armastus.
Noored armastajad peavad oma lahvatanud tundeid kiivalt teiste eest varjama, mis viib mõlema noore traagilise surmani.
Kogu tegevus toimub vähem kui nädala jooksul ning arvatakse, et Shakespeare kujutas sellega paralleeli nooruse ja aja kulgemise vahel.
Loo tegevus toimub Julia majas.
Sellel Veronas turistimagnetiks kujunenud nn Julia majal ei ole tegelikkuses armastajatega mingit pistmist.
Maja rõdu, kus Romeo esimest korda Juliala armastust avaldas, on väidetavalt ehitatud mitu sajandit hiljem kui maja ise (maja on pärit 13. sajandist, rõdu lisati teadaolevalt alles 20. sajandil).
Ent kuigi on tegemist väljamõeldisega, külastavad inimesed Julia maja, kleebivad selle seinale salakirju ning silitavad maja juures seisvat Julia kuju saamaks õnne oma armuellu.
On ajalooga kuidas on, suur ja traagiline Shakespeare armastuslugu köidab oma müstilisusega inimeste hingi siiani.
On teada, et Shakespeare laenas "Romeo ja Julia" temaatika Arthur Brooke'i poeemist "The Tragical History of Romeus and Juliet", mis oli avaldatud juba kaks aastat enne Shakespeare'i sündi (1562).
Poeem omakorda toetus prantsuse kirjaniku Boaistuau' tõlkele itaalia kirjaniku Bandello jutustusest. Shakespeare'i eluajal oli üldlevinud, et kirjanikud laenasid temaatikaid erinevatest tekstidest.
Arvatakse, et Romeo ja Julia lugu ei ole ei ole tõestisündinud, kuid on teada, et 13. sajandil elasid Veronas Montecchide ja Cremonas Capulettide perekond, kelle vahel olid suured poliitilised tülid.
Shakespeare unustamatut tragöödiat on alates selle loomisest (1597) lavastatud lugematul arvul kordi, armastajapaari traagilist surma on muusikasse valanud heliloojad ja lõuendile joonistanud kunstnikud igast maailmajaost.
Esimest teadaolevat "Romeo ja Juliat" mängiti Eesti teatris juba 1888. aasta 15. novembril Tallinna Saksa teatris (praegune Draamateatris).
Tegu oli Preisi Kuningliku teatritrupi seitsmenda külaskäiguga ning Teatri- ja Muusikamuuseumis on säilinud sellekohane müürileht.
Järgmine "Romeo ja Julia" esietendus alles 24. jaanuaril 1928.
See oli Charles Gounot' ooper, sama ooper esietendus Tallinnas ka 5. veebruaril 1938.
Sellest ajast pärineb ka Eugen Kapi kirjutatud proloog.
Mõni aeg hiljem, vabariigi aastapäeval 1938, esietendus "Romeo ja Julia" sõnalavastusena Tallinna Töölisteatris (lavastaja Andres Särev), kuid oodatud täissaal jäi siiski tulemata, sest samal õhtul oli Harjumäel suurt tulevärk.
19. sajandi prantsuse ooperikunsti üks kaunimaid pärle, Charles Gounod' ooper "Romeo ja Julia" esietendus Rahvusooperis Estonia aga alles pisut rohkem kui pool aastat tagasi, septembris 2019.
Osades:
Romeo – Martin Veinmann
Julia – Kaie Mihkelson
Vana Montecchi – Robert Gutman
Vana Capuletti – Rein Aren
Sinjoora Montecchi – Ellen Alaküla
Sinjoora Capuletti – Helle-Reet Helenurm
Julia amm – Ita Ever
Mercutio – Andres Ots
Benvolio – Raivo Rüütel
Tybalt – Eero Spriit
Vürst – Olev Eskola
Paater Lorenzo – Heino Mandri
Munk Giovanni – Jüri Karindi
Apteeker – Tanel Lään
Balthazar, Romeo teener – Aleksander Eelmaa
Tõlkinud Georg Meri
Raadioseade Tiia Rinne
Režissöör Astrid Relve
Helirežissöör Aino Lauri.
Kuuldemängule on kirjutanud originaalmuusika Lepo Sumera (1950-2000), kelle sünnist saab 8. mail 70 aastat ja Klassikaraadios on tema mälestuseks terve nädala jagu erisaateid.
Surematu kirelugu kahest noorest armastajast, Romeost ja Juliast, on Klassikaraadio eetris Emadepäeval, 10. mail kell 15.
Kuula ka teisi kuuldemänge:
https://klassikaraadio.err.ee/1079679/raadioteater-araaetud-hobune
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.