"Meil aiaäärne tänavas. /.../ Kui armas oli seal. Selle tänava siin-olemine, selle tänava möödapääsmatus, alati kohal-olemine, kodu, mida ei ole, ei saa kunagi olema, mille olemine on võimatu. Aga tegelikult sama tänav, sama aed, plankaed, millest üle hüppas Tom Sawyer, mida ta omal ajal värvis, mis näitab, et tänav on juba seal, aed on juba seal, kes ka ei tule, kuhu ka ei tule, asub sinna, asub seal, elab seal, jääb sinna, jääb sinna ja ei tule sealt enam kunagi." (Madis Kõiv)
1989. aastal avaldas ajakiri Akadeemia essee, milles filosoof, füüsik ja kirjanik Madis Kõiv analüüsib Lydia Koidula luuletust "Meil aiaäärne tänavas". Essee pärineb juba aastast 1976. Kirjanik ise on Aarne Üksküla interpretatsiooni väga kõrgelt hinnanud. Nii õige ja täpne oli see lugemine, et Kõiv soovis Ükskülale pühendada ühe oma näidendi - "Lõputu kohvijoomine".
Loeb Aarne Üksküla, muusikaline kujundaja Külli Tüli, helirežissöör Astrid Relve, toimetaja Maris Johannes. Raadioteater 2002
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.