Ansambel Hortus Musicus koosseisus:
Andres Mustonen (viiul, kunstiline juht)
Anto Õnnis (tenor, löökpillid)
Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Olev Ainomäe (pommerid, šalmei, plokkflöödid)
Tõnis Kuurme (dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)
Otseülekanne Väravatornist laupäeval, 4. juulil kell 16
Helirežissöör on Kaspar Karner, toimetaja Kersti Inno.
Hortus Musicus ei piira end juba ammu ainult Euroopa varajase muusika esitamisega.
Piire ületatakse ajaliselt, geograafiliselt ja žanriliselt. Peale n-ö klassikalise varajase muusika on ansambli kavades esindatud nüüdismuusika, džäss ja eksootiliste maade traditsionaalne- ja rahvamuusika.
Hoolimata teatud erinevusest, mis kipuvad meie suhtumist Araabia maailma praegu mõjutama, on need suhted olnud vastastikku märksa viljakamad, kui oskame arvata.
Mitmed antiikautorite teosed hävisid Euroopas, kuid jõudsid siia tagasi tänu säilinud araabiakeelsetele tõlgetele.
Hispaania ja ristisõdade kaudu mõjutasid ida ja lõuna kogu meie kultuuri, sealhulgas ka muusikat.
Seda rada pidi tulid Euroopasse lauto, poogen ja mitmed idamaised löökpillid ning seepärast see muusika vanadel pillidel eriti loomulikult.
Iisraeli riik asub mitme kultuuri ja mitme religiooni ristteel ning nii on juudi muusikat võimatu lühidalt määratleda.
Selles on võimalik hoomata sefaradi, hassiidi ja kreeka muusika mõjusid. Meie ajal on seda tugevalt mõjutanud džäss- ja popmuusika.
Juudi muusikud on tuntud ja hinnatud üle terve maailma.
Peale kultuurielu mängib see jõuline ja tugev rahvas, kelle riik on pindalalt Eestist rohkem kui poole väiksem, olulist rolli terve maailma poliitikas ja majanduses.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.