Liszti tähtsus klaverimängu ajaloos on kaalukas. Ta rajas soolokontserdi traditsiooni ning arendas kunstilise ja kujundliku prisma kaudu märkimisväärselt edasi klaverimängu tehnilist külge.
Liszti loomingus nähakse küllalt tihti peamiselt virtuoosset väljakutset. Käärid tema loomingu tegeliku sisu ja selle tõlgendamise vahel avalduvad teravalt, kui juba küpsed, ent pigem manuaalselt kui intellektuaalselt võimekad pianistid neid teoseid publiku sütitamise ja virtuositeedi eksponeerimise eesmärgil kavva võtavad, pidades Liszti olemuse tuumaks pelka virtuoossust, salonglikku magnetismi või sentimentaalsust. Varju aga võivad jääda Liszti roll pedagoogina, mõttekaaslus Wagneriga, pühendumus Beethoveni teoste esitamisele, juhatamisele ja transkribeerimisele või Liszti loomingu tihe seos kirjanduse, kujutava kunsti ja religiooniga.
Tsükkel "Rännuaastad" põhineb helilooja muljetel Šveitsist ja Itaaliast, kus ta viibis ühes armastatu Marie d'Agoult´ga aastast 1835. Tsükli loomise impulsid on nii kirjanduslikud kui visuaalsed ja kuigi Liszt oli tuntud väga kiire komponeerimisvõime ja suure loomingulise viljakuse poolest, töötas ta "Rännuaastate" tsükli teoseid paari aastakümne vältel korduvalt ja põhjalikult ümber. Pianist Alfred Brendel kõrvutab "Rännuaastaid" muusikalise kvaliteedi poolest Liszti h-moll sonaadiga, mida ta peab ühtlasi parimaks sonaadiks, mis on loodud pärast Beethovenit ja Schubertit.
Valiku Liszti ulatuslikust tsüklist "Rännuaastad" esitab Nicholas Angelich.
Stuudios on Nele-Eva Steinfeld.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.