Kontserdil esinevad Piret ja Lauri Väinmaa ja regilaulik Celia Roose, kes enne iga pala laulab lõigu loo aluseks olevast regi- või rahvalaulust.
Toonmeister on Teet Kehlmann, toimetaja Kersti Inno.
Aastatel 1987-2018 valminud viieosalist "Tähistaeva tsüklit" peab helilooja Urmas Sisask oma elutööks.
Teos annab muusikalise vaste 88 tähtkujule ehk kogu teadaolevale tähistaevale, samuti Eesti vanarahva tähistaeva nägemusele.
Paladel on ka alapealkirjad, mis kirjeldavad nende olemust ja tundeid, mis autorit pala luues valdasid.
"Eesti rahvataevas" on loodud kahele klaverile.
Eesti vanarahval olid oma tähtkujud, kokku 29; selle tsükli muusika aluseks on eesti regi- ja uuemad rahvalaulud.
30. osa, millest käivad vastupidises järjekorras läbi kõigi seni esitatud osade teemad, on teose suurejooneline kokkuvõte.
Urmas Sisask:
"Juba igavestest aegadest alates ilmutas eesti rahvas suurt huvi tähistaeva vastu. Rahvas andis oma nimed paljudes variantides pea kõigile põhjataeva tähtkujudele ja kujundas paljusid lugusid ning laule kaugetest tähtedest, tähtkujudest, kuust ja päikesest, linnuteest.
Vanasti tundis rahvas hästi tähistaevast ja oskas selle järgi määrata aegu ning teha meresõite.
Eestlaste tähtkujud on võrdlemisi lihtsad, suuri ja keerulisi ei esine – vanade eestlaste taevas on asjalik, tähtede pildid on enamasti kõik võetud põllutööst, mis tõendab, et eestlased on juba vanast ajast olnud põlluharija rahvas.
Tähtkujude ja taevanähtuste vaatlusi seostatakse sageli ilma ja oodatava viljasaagi ennustustega, tähistaeva vaatlused ei olnud seotud religioossete kujutlustega. Usupühade nimede andmine mõnele tähtkujule oli tingitud sellest, et vastava usupüha ajal oli see tähtkuju kõrgel, seniidi lähedal, ja seega kõige selgem, või meenutas tähtkuju siis mõnda religioosset objekti, näiteks nimetus Suur Rist oli tingitud tähtkuju sarnasusest ristiga jne.
Algupäraselt on antud nimed 27 tähtkujule ja tähele. Paul Prülleri koostatud eesti vanarahva tähtkujude nimedega taevakaart (1780–1939) ongi minu teose inspiratsiooni põhiallikas.
See "Tähistaeva" sarja tsükkel ei tohiks helikeelelt oluliselt erineda kahest eelmisest suurtsüklist "Põhjataevas" ja "Lõunataevas". Ainult et selle tsükli kõigis osades on peidus või mõnes koguni dominantseks muutunud rahvalaul, mille allikad on autor saanud Herbert Tampere koostatud kogumikest.
30-osaline teos "Eesti rahvataevas" (27 tähtkujule lisandub Kadrisõel, Praesepe (Jeesus Kristuse sõim Vähi tähtkujus – palja silmaga vaadeldav Kerasparv, Linnurada)) on jaotatud kümnesse alatsüklisse.
Tähtede olemuse kohta esines üldse väga palju arvamusi: taevatähed on inimeste eluküünlad (Kodavere, Ambla, Puhja); nad on taeva hooned (Puhja); nii palju kui inimesi on maa peal, nii palju on tähti taevas (Karja, Halliste, Setumaa); heledad tähed on vägevad ja kuulsad, tumedad aga alamad inimesed (Karja).
Jakob Hurda "Eesti rahvaastronoomia" järgi on tähed taevas pilt ehk peegeldus sellest, mis maa peal on ja sünnib – see olevat rahva üldine arusaamine. Vanarahvas rääkis, et kõik töö- ja majariistad, ka loomad taevas üleval olla.
Setu rahvas räägib nii: Täht ka om, mis tä om. Iga inimese jaoks on taevas oma täht: sünnib laps, siis tulevat uus täht taevasse juurde, sureb keegi, siis kustuvat tema täht (Ambla, Puhja). Tähtede salgad annavad kokku nende pildi.
Need pildid on palju vanemad kui teaduslik taevatundmine ja nad on kõige vanemast ajast rahvaste suust päritud.
Nende mõtetega on kogu muusika kolmandas tsüklis vaimliselt vormitud, milles viimane, 30. osa "Linnutee" on kogu teose kataloog, igaviku tundega meenutamaks läbikäidud teed tuntud eesti rahvaviisidega."
"Tähistaeva tsükkel" nr 3 "Eesti rahvataevas" op. 94 kahele klaverile (2003–2004) on pühendatud Lauri Väinmaale.
I Taevasõelad
1. Kadrisõel – Siblimine
2. Vana (seaduse) Sõel – Hajumine (Vihmatähed)
3. Uus (taeva-)Sõel – Staatilisus
4. Sõim (Praesepe) – Ärev vaikus
II Taevavankrid
5. Suur (Peedo) Vanker – Rikka mehe rattad. Tagaajamine
6. Väike Vanker – Vaese mehe rattad. Paigalseis
7. Vanad reinad – Usinus
III Taevaristid
8. Suur Rist – (Paastutähed) – Kulgemine
9. Väike Rist – Olematus
10. Põhjamadu – Looja Rist. Uitamine selgusesse
IV Taevakandad
11. Kolmkanda – Kerikand. Udu
12. Nelikanda – Rõhutud olek
13. Viiskanda – Kearpuud. Staatiline segadus
V Taevapaarid
14. Taeva paarid – Kontrastsus
15. Ridamus – Loits
----------------- vaheaeg ---------------------
16. Kaksikud – Liitumine
VI Taevakuhjad
17. Herne kahlad – Veroonika juuksed. Lainelisus
18. Kaerakorvid – Tühjus kahe (korvi) vahel
19. Kuhjalava – Auklik pinge
VII Taevatähed
20. Põhjanael – Rahu täht
21. Orjatäht – Segunenud orjalaulud
22. Jõulutähed – Dialoog
23. Vändatähed (Suur Oda) – Äng
24. Küünlapäeva tähed – Ela ja sära!
VIII Taevaloogad
25. Taeva look – Vastlatähed. Hoiatus. Kokkusulav kanooniline liuglemine
26. Suur look – Nägemused
IX Taevasauad ja -koodid
27. Vanad sauatähed – Vanad koodid. (Muutuvad) seisundid
28. Koot ja Reha – Uued sauatähed. Meditatsioon
X Finaal
29. Karikas – Viimane kurv
30. Linnutee – Igavik
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.