Lisa Gerrard on erakordne muusik. Tema loomingus saavad kokku barokk, balkani muusika, kelti ja mitmed muud traditsioonid, ingellik ja nõiduslik alge.
1980ndatel sai ta üle maailma tuntuks ansambliga Dead Can Dance, mis sulatas oma muusikas mitmesugust folkloori, ida ja lääne vanamuusikat ja mille vokaal-lood olid väljamõeldud keeles.
Lisa Gerrard on loonud muusikat filmidele ja tema müstiline hääl on kaunistanud mitmete kuulsate linateoste heliriba ("Gladiator", "Man on Fire", "Whale Rider" jt).
Filmimuusika eest on ta pälvinud mitmeid auhindu ja saanud kaks Grammy nominatsiooni.
Henryk Górecki sümfoonia nr. 3 sai esiettekande 1976. aasta. Teos on intensiivselt puudutanud paljude inimeste hingekeeli.
Sümfoonia esimest plaadistust 1992. aastal (Dawn Upshaw ja London Sinfonietta David Zinmani juhatusel) saatis fenomenaalne edu ja lühikese aja jooksul osteti seda rohkem kui miljon eksemplari.
Sümfooniast on nüüdseks avaldatud üle tosina albumi.
Teost on tõlgendanud kuulsad sopranid, nende hulgas Barbara Tritt, Susan Gritton ja Ewa Izykowska jt. aga ka poplaulja Beth Gibbons ansamblist Portishead koos Poola Raadio sümfooniaorkestriga.
Žanriteülese muusika valdkonda sobib ka Lisa Gerrardi tõlgendus bulgaaria noorte muusikute orkestriga.
Górecki sümfoonia räägib leinast ja valust läbi kirgastuse prisma.
Gorecki kasutab siin vanu poola kirikulaule ning rahvalaule.
Esimeses osas kõlab lamentatsioon 15. sajandist, jumalaema laul pojast.
Sümfoonia keskmise osa, liigutava Lento tekstiread on pärit Zakopane vanglas gestapo poolt 1944. aastal mõrvatud tüdruku jumalagajätusõnumist.
Sümfoonia kolmandas osas on Gorecki kasutanud 19. sajandi poola rahvalaulu, kus ema leinab surnud last.
Albumit tutvustab Tiia Teder.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.