Beethovenil valmib esimene sümfoonia, kui ta on 30 aastane. Kui tema vanust võrrelda tema ametivendade omadega, siis ei saa mitte mingit võrdlusprintsiipi kehtestada, sest seda lihtsalt ei olegi.
Bruckner kirjutas esimese sümfoonia olles 42-aastane, Mendelssohnil valmis esimene teos selle žanris, kui helilooja oli alles 15.
Et sünniks sümfoonia, peavad juhuse tahtel kokku langema mitmed asjaolud – nii näiteks kirjutas 46 aastane Artur Kapp oma esimese sümfoonia tähistamaks Beethoveni üheksanda sümfoonia sajandat aastapäeva.
Saates on juttu nootidest, mille järgi muusikud mängisid.
Tollases muusikapraktikas trükitakse vaid eraldi instrumentide hääled. Partituuri, kus kõik hääled on kokku kirjutatud (nn dirigendi versioon) trükkimine ja kasutuselevõtt toimub alles väga kaua hiljem.
Veel 19. sajandil oli partituuride trükkimine pigem erand kui reegel. Sajand hiljem on partituurita musitseerimine aga pea ilmvõimatu.
Kus ja millal trükitakse Beethoveni sümfooniate partituurid?
Kui palju oli partituurides vigu ja miks need tekkisid?
Kuidas on Beethoveni kõrval trükivigadesse suhtunud teised heliloojad, näiteks Schumann või Tšaikovski?
Kuidas arenesid tol ajal muusikažanrid ja mil moel oli helilooming ja interpretatsioon seotud pillimeistritega?
Millistesse kategooriatesse muusikat on jaotatud ja millal see jaotus muutus?
Kuhu kuulub ilmalik orkestrimuusika, kus seda esitati ja kes oli sellise muusika kuulajad?
Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.