Maailm luuakse aina uuesti meie tegude läbi ja võõraks jäävad vaid lood, mida ei teata.
Ja (nagu Tuglas kirjutab) nagu maailm ei saa iial valmis, nii ei saa ka mitte ükski kunstiteos – nende loomine jätkub järelpõlvede teadvuses.
18. sajandi lõpukümnenditest alates omandab pooleks sajandiks sümfooniaga sama kaaluka rolli (muusikažanrite seas) keelpillikvartett.
Beethoven kirjutas 16 kvartetti, lisaks suure fuuga.
Kvartetižanri erakordse populaarsuse ja laia leviku põhjus seisneb tollases kodumusitseerimise traditsioonis. Kvartetis mängimiseks esimesel pilgul palju tarvis ei lähe, siiski pole see ka üleliia lihtne: vaja on nelja muusikut, kes valdavad oma instrumenti küllaltki hästi ja kes omavahel vaimselt klapivad, ühine arusaam muusikast on möödapääsmatu ja vajalik oleks ka heade pillide olemasolu.
Suurem osa Beethoveni kvartette olid tellimustööd, tellijad olid peamiselt harrastusmuusikud, aga ka metseenid ja ülikud.
Tema kvartetid valmisid väga erinevatel aegadel ja kuuluvad kahtlematult Euroopa muusika tippu – süvenenud psühholoogilisus, komplitseeritud kompositsioon ja teose sisemine ühtsus – Beethoveni viimaseid kvartette peetakse suisa võrdväärseks tema sümfooniatega.
Mil moel on Beethoveni keelpillikvartetid seotud aga Viinis resideeruva Vene saadikuga ja sloveenia päritolu viiulikunstnikuga ja kuidas kvartettide levikule aitas kaasa tulekahju vürst Razumovski lossis – seda kuulete juba saatest.
Kui Viini elunautijast ja kergemeelne publik tormas Itaalia ooperimuusika embusesse ja unustas oma helilooja, solvus Beethoven nii hingepõhjani, et otsustas Viinist jäädavalt lahkuda.
Ta suri 57-aastaselt ja tema viimsele teekonnale saatjaid ei olnud võimalik kokku lugeda – nõnda palju oli neid.
Stuudios on muusikateadlane Tiia Järg.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.