Eesti ja lääne nüüdismuusikat sõnakunstiga siduv kontserdisari HELIjaKEEL võtab fookusesse erinevad maailmavaated ja elufilosoofiad.
Seekordse kontserdi teema on agnostitsism, millega vähemal või rohkemal määral võiks ettekandel olevaid teoseid seostada.
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Seda terminit kasutatakse tihti teoloogiliste õpetuste puhul, eriti vastandades seda teismile.
Termini võttis 1869. aastal kasutusele Thomas Henry Huxley, kuid agnostikuid oli olemas varemgi, juba antiikajal.
Laiemalt on agnostitsismi all mõistetud ka seisukohta, mis peab võimatuks kas teadmist üldse või teadmist mingis valdkonnas.
Eesti esiettekandes tulevad kontserdil ettekandele kaks Luigi Nono elektroonilist teost.
Helilooja kõige esimene elektrooniline töö "Omaggio A Emilio Vedova" on pühendatud Itaalia modernistlikule kunstnikule Emilio Vedovale, kes lõi ka hiljem kostüümid ja valguskujunduse Nono ooperile "Prometeo".
Teine kavas olev Nono teos "La fabbrica illuminata" ehk "Valgustatud tehas" on pühendatud Italsideri töötajatele Genovas ning see põhineb Giuliano Scabia ja Cesare Pavese tekstidel, mida mõnede arvates on peetud liiga politiseerituks.
Tugeva katoliikliku traditsiooniga Itaalias tegutsenud Luigi Nono oli avalikult ateist ning kuulus itaalia kommunistlikusse parteisse.
Erilise sünnilooga on Malera Kasuku "Trio" viiulile, klaverile ja tšellole.
Jaapanipärase nime taga peitusid tegelikult kolm noort heliloojat: Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro.
Selles ühistöös kirjutas iga autor ühe instrumendi partii – Kuulberg viiulile, Sumera tšellole ja Kangro klaverile.
Ettekandele tulevad ka Erkki-Sven Tüüri sooloorelile kirjutatud "Spectrum III" aastast 1999 ning osa Andrus Kallastu tsüklist "Roomet Jakapi kolm loengut filosoofiast", kus Roomet Jakapi käsitleb kolmes loengus maailma metafüüsilise ehitise alusüksuseid ehk substantse, tehes seda kolme varauusaegse filosoofi positsioone uurides.
René Descartes'i dualism, Baruch Spinoza monism ja Gottfried Wilhelm Leibnizi pluralism avanevad siin uute vaatenurkade alt, kõnetades nüüdisaegset inimest tema pidetus ja pinnalises tunnetuses.
Kava:
- Luigi Nono (1924-1990) – "Omaggio A Emilio Vedova"
elektroonikale (1960) - Luigi Nono (1924-1990) – "La fabbrica illuminata" ("Valgustatud tehas")
häälele ja elektroonikale (1964) - Malera Kasuku (1977) – "Trio"
viiulile, tšellole ja klaverile (1977) - Erkki-Sven Tüür (1959) – "Spectrum III"
orelile (1999) - Andrus Kallastu (1967) – "Lectiones"
häälele, flöödile, tšellole ja klaverile (kuulub tsüklisse "Roomet Jakapi kolm loengut filosoofiast", 2019)
I Descartes
II Spinoza
III Leibniz
Esitavad: Iris Oja (hääl), Leonora Palu (flööt), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Diana Liiv (klaver), Ulla Krigul (orel) ja Tammo Sumera (elektroonika).
Muusikateoste vahel loevad tekste kirjanik Maarja Kangro ning luuletaja Kalju Kruusa.
Kontserdi muusikalisele osale järgneb vestlusring agnostitsismist ning selle erinevatest võimalikest väljendumisvormidest erinevate autorite loomingus.
Eesti heliloojad, kelle looming kontserdil kõlab, ei ole end teadaolevalt liigitanud kindlalt ühessegi konfessiooni, pigem võib nende maailmavaates aimata teatavat eestlasele omast distantseeritust.
Kirjanik Maarja Kangro on vaadetelt ateist. Kangrole on omane sapine, sentimentaalsusevaba stiil, terav pilk, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi, kuid irooniaga kaasneva ehmatava aususe keskel võib lugeja tajuda erakordselt suurt empaatiat.
Kalju Kruusa on agnostitsistliku maailmavaate esindaja. Usu ja uskmatuse teema Kruusa luules olulisel kohal ei ole, kuigi leidub palakesi nagu "aja kaja": "seepärast et ilm on / nii lödi ködi / ei tohigi olla / mollusk limusk // sirgus püsigu selg / ise olles oma telg / käseb mu / umbusk lahkusk".
Agnostitsismi teemal arutlevad Atko Remmel, Andrus Kallastu, Maarja Kangro ja Kalju Kruusa.
Vestlust juhib Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi president Madis Arukask.
Kontsert on salvestatud 28. detsembril 2020 Niguliste muuseum-kontserdisaalis.
Helirežissöör on Teet Kehlmann, toimetaja Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.