Resonants
Ülevaade muusika-aastast 2020 nii Eestis kui mujal maailmas.
Aasta 2020 jääb muusikaelus meelde kui keeruline ja kummaline aeg, mille mõju saab tunda ilmselt ka paljude aastate pärast. Koroonapandeemia tõttu vaikivad siiani paljud ooperi- ja kontserdimajad, suur hulk muusikuid on kaotanud oma stabiilsed töökohad ning kontserdielu on valdavalt ümber kolinud virtuaalmaailma. Olukord Eestis on muu maailmaga võrreldes siiski veel pisut parem ja meie olulisemad kollektiivid, artistid ja festivalid on suutnud raskustele vaatamata ellu jääda. Saates mõtisklevad muusikakriitikud Ia Remmel ja Äli-Ann Klooren läinud muusika-aasta üle nii meil kui mujal maailmas.
Ia Remmel:
"Koroonaviirusele vaatamata kujunes 2020. muusika-aasta Eestis üpris sisukaks ja aktiivseks, mida märtsikuus ei osanud ette kujutadagi, et peale esimest viiruselainet nii palju vabadusi ja võimalusi suvel tekib kuni detsmbri keskpaigani välja."
Dominant
Ajakirjanik Immo Mihkelson mõtestab olukorda muusikatööstuses.
Viimastel aastatel on üha suuremas mahus muusikat kättesaadav erinevate tehnoloogiafirmade poolt loodud voogedastusplatvormide kaudu.
Koroonaviiruse pandeemia tõttu muutunud maailmas on paljud kontserdisaalid ja ooperimajad suletud ja muusikud kaotanud oma töö, ent muusikat on virtuaalselt meie ümber rohkem kui kunagi varem.
Kääre antud olukorras tekitab asjaolu, et summad, mida muusika loojatele ja esitajatele voogedastusplatvormide kaudu levivate esituste pealt makstakse, on väikesed ning näiteks miljon korda Spotify´s kuulatud teose eest võib artist saada tasu suurusjärgus kõigest mõnikümmend eurot.
Selline olukord pole muusikute vaatepunktist kahtlemata jätkusuutlik ning ajakirjanik ja muusikakriitik Immo Mihkelson arutleb, millised on võimalikud stsenaariumid, kuidas pandeemiast taastudes asjad muusikamaailmas muutuda võiksid.
Immo Mihkelson:
"Kokkuvõttes on kolm suurt küsimust, mis edasi saab: kas kõik jätkub endiselt, kui vaktsiin tuleb ja väravad lastakse valla, või siis toimub proportsionaalne kahanemine ja kõik asjad muutuvad väiksemaks või siis toimuvad suured strukturaalsed muudatused. Pakun, et viimane variant on tõenäolisem kui kaks esimest ja nii võibki juhtuda, aga see tähendab halba olukorda ja midagi helget ees ei paista."
Plaadinõel
Läinud aasta juulis ilmus USA firmas Sorel Classics plaat Edward Elgari ja Wilhelm Stenhammari loominguga, mida esitavad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, viiulisolist Triin Ruubel-Lilleberg ja dirigent Neeme Järvi.
Neli kuud hiljem andis plaadile hinnangu muusikakriitik David Nice, kelle arvamus ilmus BBC Music Magazine'is.
Plaat sai hindeks maksimaalsed viis tärni ning valiti aastal 2020 ilmunud parimate heliplaatide hulka.
Triin Ruubel-Lilleberg:
"Elgari viiulikontsert on oma mõõtmetelt ja sisutiheduselt niivõrd eepiline. Selle kontserdi dramaatikat ja sügavust toob ilusti välja ERSO mitmekesine kõlapalett. Avastada salvestusel koos oma armsate kolleegidega ERSOst ja maestro Neeme Järviga seda imelist partituuri oli erakordselt huvitav. Neeme Järvi oskab muusikast leida erakordselt kauneid nüansse."
Plaati analüüsib muusikakriitik Igor Garšnek.
"Helikaja" on eetris laupäeval 23. jaanuaril kell 9
Kordub 24. jaanuaril kell 12.
Saate toimetaja on Nele-Eva Steinfeld.
Helimontaaži tegi Katrin Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.