Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide alarahastus on üldteada aastakümneid.
Peamiselt õhinapõhine kultuuritegevus on vanemaealiste kollektiivijuhtide praktikas üsna tavapärane, on kollektiivijuhte, kes pole mitte kunagi olnud tasustatud.
Vanema põlvkonna tööst eemale jäädes on aga uue põlvkonna pealekasv kidur selsamal põhjusel – hädised palgad ja sotsiaalsete garantiide puudumine ei ole noortele just väga inspireeriv peibutis koorijuhi erialale õppima asumiseks.
Koorijuhtide põuda on kaeveldud ammu – on olemas valgustatud-soojaks köetud saalid ja laulumaiad inimesed, aga professionaalset muusikajuhti kollektiivile ei leita.
Kultuuriministeeriumi tellitud mõttekoja Praxis rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ja juhendajate sotsiaalse kindlustatuse kohta tehtud uuring (2019) kinnitaski mustvalgelt valdkonna suurimaid valupunkte.
Sageli juhendab üks inimene mitut kollektiivi, vahel mitmes maakonnas, töötasud on nirud (keskmine koorijuhi palk on 115 eurot kuus) ning uuringutulemus kinnitas, et noori juhendajaid kunstiliste kollektiivide ette saada on üha keerulisem.
Juhendaja kutse ei motiveeri, kollektiivid ei tule majanduslikult toime ja juba mõne aasta jooksul lahkub vanuse tõttu tegevalt kohalt umbes 400 inimest.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeotraditsioon ei ole praegusel kujul elujõuline.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Koorijuhtide Liit ja Eesti Muusikaõpetajate Liit tegid 2019. aastal ministeeriumile ettepaneku palgatoetuse meetme väljatöötamiseks, vajalik määrus sai ministri allkirja jaanuaris 2021.
Uue meetmega loodetakse aidata kohalikke omavalitsusi kollektiivijuhtide töötasude maksmise osas ning arvatavasti korrastub kogu kultuuriväli.
Toetusmeede on esialgu kinnitatud neljaks aastaks, selle suurus tänavu on 2,7 miljonit eurot ja taotlusvoorudega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Taotlusi saavad kollektiivide juhendajate tööandjad hakata keskusele esitama 1. märtsist 2021.
Uurime, kes toetustele kvalifitseeruvad ja kuidas arvestatakse toetuste suurusi järgmistel aastatel.
Määruse allkirjastamise ajal kultuuriministri ametis olnud Tõnis Lukas kommenteerib jõustunud meetme ja laulupeoprotsessi omavahelisi suhteid.
Lukase kinnitusel on häbiväärne, et meie rahvuskultuuri üks tugisambaid, laulupidu, seisab nii hapral pinnal ja kultuuritööle pühendunud inimeste palkadega toimub aastaid nörritamine.
Tema arvates aitaks protsessi kindlustamisele kaasa ka loodav laulupeoseadus.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik tutvustab saates täpsemalt toetusmeetme sisu.
Millistele tingimustele peab taotleja vastama, milliseid nõudmisi esitatakse kollektiivide kohta ja mis saab siis, kui kõikidele soovijatele raha ei jätku?
Eesti Rahvakultuuri Keskus hakkab taotlusi menetlema, keskuse direktor Kalle Vister annab nõuandeid uue süsteemiga opereerimisel.
Visteri sõnul ei tasu elektroonilist taotlusplatvormi peljata ning uue meetme läbiviimiseks on keskus suurendanud ka oma personali.
Visteri sõnul vaadatakse kõik taotlused läbi ja vajadusel nõustatakse, sest inimeste teadmised tööandlusega seotud dokumentatsioonidest on üsna ebaühtlased.
Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson selgitab saates, miks on vajalik kutsetunnistus ja mille alusel neid väljastatakse.
Kui Eestis on praegu umbkaudu 800 koorijuhti, siis kutsetunnistust omab kõigest 130 inimest.
Kuidas kutsetunnistust taotleda ja kui kaua sertifikaat kehtib?
Kas kutsetunnistus väljastatakse ka inimesele, kes ei oma koorijuhi haridust, kuid ometi töötab koorijuhina?
Miks kutsetunnistus ei kehti automaatselt Tallinna Konservatooriumi / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise osakonna lõpetajale?
Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep kirjeldab saates erinevaid võimalusi töösuhete lepingulisteks alustamisteks, sest üheks tingimuseks palgatoetuse taotluse tegemisel on juhendajaga sõlmitud tööleping.
Kas me aga teame, millise lepingu puhul on õigus sotsiaalsetele garantiidele (nt vanemahüvitis, puhkus), millise lepingu puhul aga mitte?
Võtmepositsioon kogu toetusmeetme juures on aga kollektiivijuhtide tööandjatel, kes suures osas on kohalikud omavalitsused.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nõustub, et jõustunud määrust saab võrrelda valdkondliku päästepaketiga.
Tema sõnul on vajadus kollektiivijuhtide järgi aina kasvanud ning iga vald peab auasjaks, kui tema koor osaleb konkursil või laulupeol.
Luhalaid kommenteerib omavalitsuste erinevat rahalist võimekust ning julgustab ilmtingimata uuest toetusmeetmest osa võtma.
Sest laiemas pildis korrastub kogu kultuurimaastik ja kollektiivide juhtidel tekib väikegi kindlustunne oma erialal edasi töötamiseks.
Luukamber laupäeval, 6. veebruaril kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
- Kuula ka teisi saateid Luukamber:
https://klassikaraadio.err.ee/1226257/luukamber-koorijuht-vaimuga-fuusise-ule
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.