Kell 13:
- Millest me ikkagi räägime, kui mainime sõnapaari "avalik ruum"?
Tänu tänaseks Viljandis sõna otseses mõttes kasti pandud Jaak Joala monumendile on ühiskonnas taas kerkinud üles arutelu, mille keskmes on ühtpidi monumendid ning neid vormivad kunstnikud, teisalt avalik ruum, mille kavandamisel peaks olema õigustatult igal seda tarbival inimesel ka oma osa kosta.
Ometi saavad mõlemad arutelud oluliseks alles siis, kui kellegi huvisid on riivatud.
Eestis on suur hulk haritud kunstnike, arhitekte ja linnaplaneerijaid, kes saaksid olla suureks abiks avaliku ruumi ning ka sellesse planeeritavate objektide valikul.
Sageli saavad nemadki sõnaõiguse alles siis, kui "pahandus" juba tehtud.
Aasta 2019/2020 Eesti inimarengu aruanne on palju keskendunud avaliku ruumi temaatikale.
Millest me ikkagi räägime, kui mainime sõnapaari "avalik ruum" ning kuidas võiks toimuda otsustusprotsess avalikku ruumi kunstiteoste planeerimisel?
Kas täna kehtivad avaliku ruumi tarvis loodavate taieste konkursside tingimused on piisavalt kaasaegsed?
Kes peaksid kunsti ja avaliku ruumi kooskõla eest seisma ja mida ruumi tarbija ja tellija peaksid silmas pidama?
Stuudiokülalisi on kaks: Katrin Koov ja Kirke Kangro.
Katrin Koov on arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu asepresident ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, ta on olnud ka kümme aastat noortele mõeldud Arhitektuurikooli üks eestvedajaid.
Kirke Kangro on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan ja skulptor, kes on muuhulgas ka üks memoriaali kaasautoritest.
Saatejuht on Anna Lindpere.
Anna Lindpere on kultuurihuviline, kelle kaasalöömine Eesti Vabariik 100 meeskonnas, Jazzkaares, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Arhitektuurikeskuses ning teiste projektide juures on teda kokku viinud kunstnike, arhitektide, muusikute, näitlejate ning ühiskonda panustavate isiksustega.
Mõttevahetused oma valdkonna ekspertidega on süvendanud tunnet, et valdkondadeülene dialoog ning koostöö muudab meie igapäevase elu sujuvamaks.
Olenemata tööst kommunikatsiooni valdkonnas peab Anna end sotsioloogiks, kes soovib mõista ühiskonnamustrite muutumisi ja inimeste rolli selles.
Kell 14:
- Kooskõla. Eduard Tubina "Kratt"
Esimene eesti ballett ja ühtlasi helilooja esimene töö muusikateatrile.
Eesti Raadio arhiiviriiulilt kõlab 1962. aasta salvestus, millel balleti 1. vaatuse muusikat mängib Eesti Raadio Sümfooniaorkester dirigent Erich Kõlari juhatusel.
Eduard Tubin selgitas nii:
""Kratt" on rajatud täielikult rahvamuusikale, mis on meil peaaegu ammendamatu varasalv."
Ballett "Kratt" esietendus helilooja enda dirigeerimisel 1943. aastal Vanemuise teatris, koreograaf-lavastaja oli Ida Urbel. Aasta hiljem mängiti teost esimest korda Estonia teatris Rahel Olbrei viimase tööna.
"Kratt" sai Estonia laval olla vaid mõned korrad, sest 1944. aasta 9. märtsi õhtul alanud Nõukogude õhurünnakus sai teater otsetabamuse.
Kommenteerib Johanna Mängel. - Regilaulu podcast – Eesti Pärimusmuusika Keskus on salvestanud Eesti eri paigust ja aegadest pärit regilaule.
Igal laulul ja lauljal on oma lugu, mille seadis sõnadesse kirjanik Indrek Koff.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.