Minister tunnistas saate alguses, et uues ametis oldud esimesed päevad on kulunud inimeste ja kultuurivaldkonna esindajatega tuttavaks saamisele. Seda, et erinevalt oma eelmistest ametikaaslastest ei ole Anneli Ott kultuurivaldkonnaüleselt teada-tuntud tegutseja kogemust, peab minister pigem võimaluseks.
"Võib-olla mul on mingi teine vaatenurk," rääkis ta. "Elus on ikka nii, et elu tuleb vaadata erinevate vaatenurkade alt ja seekord vaadatakse kultuuri arendamise ja toetamise peale teise nurga alt."
Saatejuhi küsimusele, kuidas saadakse kultuuriministriks, vastas Anneli Ott, et erakonna esimees lihtsalt helistab ja teeb pakkumise.
"Olles poliitik Riigikogus peab iga saadik sellega ka arvestama, et mingil hetkel tuleb mõnes valdkonnas vastutus võtta."
Teatrist rääkides rõhutas Ott, et ta on alati olnud osa publikust, teatrilavale pole tema jalg astunud isegi kooliteatri lavastustes mitte.
"Mul on aga päris mitu tuntud teatritegelast, kella kaudu ma teatrielu hingeelu tunnen," rääkis ta.
Rahvakultuuri, koorilaulu ja rahvatantsu osas on ministril kogemusi küllaga.
"Rahvakultuur on olnud mulle väga-väga oluline," kinnitas Ott.
"Olen selle sees üles kasvanud ja pärast ülikooli lõpetamist Võrumaale oma kodukülla elama asudes olin 12-13 aastat vabatahtlikuna mitme kultuuritegevusega seotud – kas projektide kirjutamine või külaseltsi eestvedajana. Maal on kultuurielu hädavajalik. Kuni küla lauluväljaku ees hüppab kasvõi üksainumas laps, on meil mõtet pingutada, sest me kunagi ei tea, mis emotsiooni ta läbi tantsu või laulu või muu kollektiivse tegevuse saab ja mida ta hiljem panustab uuesti oma kodukohta."
Kirjanduse valdkonna puhul tõdes minister, et kohustuslik koolikirjandus oli tema jaoks nooruses tüütu, kuid nüüd on raamatuvirn öökapi peal kõrge.
"Raamatuga olemise aeg muutus mulle hästi väärtuslikuks peale ülikooli."
Kodumaise filmitoodanguga püüab minister kursis olla ja ta rääkis intervjuus, et talle väga meeldivad Eesti filmid, kuna sellega saab suhestuda rohkem ja teemad kõnetavad kõiki eestlasi. Uue Eestimaise filmi ära vaatamine on tema sõnul enesestmõistetav.
Eelmise kultuuriministri Tõnis Lukase aadressil oli Anneli Ottil öelda vaid häid sõnu.
"Eelmine minister tegi kindlasti head tööd ja võimalikult palju eelarve-tekki oma valdkonna poole ka sikutas," tunnustas Ott oma eelkäija tööd.
Uus valitsus tahab mõned teemad nüüd uuesti üle vaadata – mis puudutab just Euroopa Liidu erinevate fondide vahendeid, sest alati on soovid suuremad kui võimalused. Sellepärast tuleb paratamatult kuskilt järele anda ja mingeid tegevusi ka edasi lükata.
Saatejuhi küsimusele, kas tänavu on pigem ellujäämise aasta kui edasiarenemise aasta, vastas minister, et see siiski nii dramaatiline pole.
Tema sõnul on majandusprognoosid paremad kui arvati. Samuti on eelmise valitsuse teenena suudetud kõige raskemad olukorrad kultuuritoetustega maandada ja tänavu sügisest peaksid avanema mõned uued Euroopa Liidu rahastuse programmid.
"Praegu on paratamatu, et kultuuri tulu jääb koroonapiirangute tõttu saamata," nentis Anneli Ott.
"Ja see pole nii mitte ainult Eestis, see on nõnda igal pool."
Eesti kultuurielu kõige põletavam teema on Otti sõnul praegu küsimus, mis saab edasi. Kasvõi tulevasuvisest noorte laulu- ja tantsupeost. Või eelmise kultuuriministri poolt allkirjastatud määrusest laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetuse kohta.
Anneli Ott peab seda toetusmeedet väga vajalikuks:
"Selle programmi käivitamine on oluline, sest laulu- ja tantsupeotraditsiooni tuleb hoida,"
Raha palgatoetusteks on olemas neljaks aastaks ning Otti sõnul peab tänavune, esimene aasta andma ettekujutuse, kas programm on piisavalt elujõuline.
Saates räägiti veel mullukevadisest kultuuri toetuspaketi uuesti käikulaskmise vajadusest ja Eesti Rahvusraamatukogu pikaajalisest uuendamisprotsessist.
Vabakutseliste loomeinimeste tegevuse osas tunnistas kultuuriminister, et olukord pole kiita. Vabakutselistele toetuse maksmiseks peab esmalt muutma seadust, sellega tegeletakse ja loodetavasti saab lähiajal ka kriisiabi toetusi välja maksta.
"Selle kriisi üks positiivne tagajärg on see, et igas valdkonnas toimub kokkuhoid, ka inimeste aeg on ressurss. Oma kogemusest tean, et enam ei sõideta seitse tundi pealinna, et osaleda koosolekul, vaid ühiste nõupidamiste läbiviimiseks on loodud hoopis teised võimalused. Selles osas on olnud areng tohutu," rääkis Anneli Ott.
Juttu oli ka kultuuri tarbimisest koroonapiirangute ajal, valiku tegemistest betooni ja inimeste vahel, teenimatult varju jäänud valdkonnast kultuurimaastikul, kultuurirahastuse koondumisest suurematesse tõmbekeskustesse, dopinguskandaalidest, medalivõitudest ja tippspordist kui Eesti visiitkaardist.
Saatejuhi õhutusel kommenteeris minister ka Viljandis Jaak Joala ausamba ümber toimuvat, küll aga ei nõustunud ta täpsustama ERRi uue hoone ehitumise üksikasju.
Eesti Rahvusringhäälingu rollist üldisemalt rääkides pidas saatekülaline kõige olulisemaks tasakaalukust. "Me peame praegu kõiki hoidma," ütles ta.
Kultuurivaldkonnas paistab kõige enam välja muusika, arvas minister Anneli Ott.
"Nii klassikaline, kui muu muusika. Inimesed on rohkem kodus, kuulavad raadiot või vaatavad televiisorit. Muusika on kõigile oluline," kinnitas ta.
Kuna kultuuriminister sõidab palju Võrumaa ja Tallinna vahet, kuulab ta sageli raadiot. "Kui ma olen autos üksinda, on mul tavaliselt valikus kaks raadiojaama ja üks neist on Klassikaraadio."
- Kuula intervjuud kultuuriministriga, saatejuht Tarmo Tiisler:
https://klassikaraadio.err.ee/1608080209/delta-3-veebruaril-kultuuriminister-selgitab-olukorda-verdi-estonias/1183828
Saade Delta on eetris argipäeviti kell 13 – 15.
Saate toimetaja on Marge-Ly RookäärInfo ja tagasiside: delta@err.ee
Kuula ka teisi saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/arhiiv/delta
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.