Kultuuriminister Tõnis Lukas andis oma ametiaja lõpus allkirja määrusele, millega kehtestati laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivide juhendajatele palgatoetus.
Uus meede on võrreldav mõni aeg tagasi loodud treenerite töökulu hüvitamise süsteemiga. Nii loodetakse leevendada aastatepikkust juhendajatöö alatasustamist ning tuua valdkonnale juurde turvatunnet.
Laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgaprobleem on üldteada aastakümneid.
Õhinapõhine kultuuritegevus on vanemaealiste kollektiivijuhtide praktikas üsna tavapärane ja on kollektiivijuhte, kelle töö pole kunagi olnud tasustatud.
Puuduvate või puudulike töölepingute tõttu pole kollektiivijuhil ei haigekassa hüvitist ega puhkusepäevi, vanemahüvitisest rääkimata.
Vanema põlvkonna järk-järgulise eemale jäämisega on aga uue koorijuhtide põlvkonna pealekasv kidur – hädised palgad ja sotsiaalsete garantiide puudumine ei ole kuigi innustav.
Koorijuhtide-tantsujuhtide ja laiemalt huviringijuhtide põua üle on kurdetud ammu – on küll olemas valgustatud-soojaks köetud saalid ja laulumaiad inimesed, aga professionaalset muusikajuhti enam ei leita.
Kultuuriministeeriumi tellitud mõttekoja Praxis uuring (2019) rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ja juhendajate sotsiaalse kindlustatuse kohta kinnitaski mustvalgelt, millised on valdkonna suurimad valupunktid.
Sellest analüüsist selgub, et sageli juhendab üks inimene mitut kollektiivi, teinekord mitmes maakonnas, töötasud on nirud (keskmine koorijuhi palk on 115 eurot kuus).
Uuringutulemus kinnitas sedagi, et noori juhendajaid kunstiliste kollektiivide ette saada on üha keerulisem.
Juhendaja kutse ei motiveeri, kollektiivid ei tule majanduslikult toime. Aga juba mõne aasta jooksul lahkub kõrge vanuse tõttu kohalt umbes 400 inimest.
UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud laulu- ja tantsupeotraditsioon ei ole praegusel kujul elujõuline.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Koorijuhtide Liit ja Eesti Muusikaõpetajate Liit tegid 2019. aastal ministeeriumile ettepaneku palgatoetuse meetme väljatöötamiseks.
Määrus sai ministri allkirja jaanuaris 2021. Uue meetmega loodetakse aidata kohalikke omavalitsusi kollektiivijuhtidele töötasu maksmisel ning loodetavasti korrastub nii kogu kultuuriväli.
Toetus on esialgu kinnitatud neljaks aastaks ja selle suurus tänavu on 2,7 miljonit eurot. Taotlusvoorude korraldamisega hakkab tegelema Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Määrusele allkirja andnud Tõnis Lukas, kes nüüd on juba endine kultuuriminister, kommenteerib jõustunud meetme ja laulupeoprotsessi omavahelisi suhteid.
Lukase kinnitusel on häbiväärne, et meie rahvuskultuuri üks tugisambaid, laulupidu, seisab nii hapral pinnal ja kultuuritööle pühendunud inimeste palkadega toimub aastate viisi nörritamine.
"Ma ei hakka näpuga näitama, aga eelmisel koroonakevadel, kui laulu- ja tantsuproove teha ei saanud, hakkasid nii mõnedki kohalikud omavalitsused koorijuhtide ja tantsujuhtide lepinguid üles ütlema – inimestel puudus igasugune kindlustunne ja perspektiiv."
Lukas rääkis saates, et just seepärast on meede väga vajalik, et luuakse korralikud töösuhted, mis kajastuvad lepingutes.
"Ja lepingul on alati kaks poolt," nendib ta.
Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik tutvustab saates toetusmeetme sisu.
Kõige tähtsam on see, et raha saab taotleda mitte kollektiivijuht isiklikult vaid tema tööandja. Alles siis, kui on olemas kehtiv tööleping, on täidetud üks taotlusele kvalifitseerumise nõue.
Teine, sama oluline, on kollektiivi juhi kutsetunnistus – see on valdkondade katuseorganisatsioonide nõue, millega omakorda soovitakse saada ülevaade Eestis tegutsevatest kollektiivijuhtidest.
Pedaniku sõnul on tänavune piloot-aasta. Toetutakse varasema statistika peale. Nii on sel aastal jagamiseks 2,7 miljonit eurot.
Kui raha jääb üle, siis viiakse see edasi tulevasse aastasse, kui jääb puudu, arvestatakse kõikide rahasaajate pealt maha võrdne protsent.
"See raha on mõeldud ainult kollektiivijuhtide palgaks," kinnitab rahvakultuurinõunik.
Taotlusi hakkab alates 1. märtsist menetlema Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Keskuse direktor Kalle Vister rääkis saates, et keskusel on selleks väga hea kogemus olemas. Pealegi suurendati nüüd ka personali: palgati kaks spetsialisti ja jurist, kes peaksid aitama lahendada kõik tekkivad küsimused.
"Ega meie inimesed töösuhtega seonduvat seadusandlust väga hästi ei tunne," nendib Vister.
"Inimesi tuleb koolitada."
Ühtlasi julgustab Kalle Vister keskuse elektroonilist keskkonda mitte pelgama ja ütleb, et kõik taotlused võetakse vastu.
"Mitte ühtegi taotlust tagasi ei lükata, kui vajalik dokumentatsioon on olemas."
Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep kirjeldab saates mitmesuguseid võimalusi töösuhete lepingulisteks alustamisteks ja täpsustab nüansse.
Kas me teame, millise lepingu puhul on õigus sotsiaalsetele garantiidele (nt vanemahüvitis, puhkus), millise lepingu puhul aga mitte?
Kuidas aru saada, millisele lepingulisele suhtele tasub minna, millisega kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja kuidas lepingus sätestub näiteks praegune elektroonilises keskkonnas toimuv kooriproovide periood?
Saarep kinnitab, et uus määrus on igati seadusandlusega kooskõlas ja tööinspektsiooni kodulehel on laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtidele eraldi juhised üles pandud.
Suurim kogukond, keda uus meede peaks puudutama, on koorijuhid.
Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson selgitab saates, miks on vajalik kutsetunnistus ja mille alusel neid väljastatakse.
Jürgenson rõhutab, et kutsetunnistus ei ole automaatselt kaasas Tallinna Konservatooriumi või Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpudiplomiga. Kutsetunnistust tuleb liidult taotleda ja kutsesobivust hindab liidu poolt kokkukutsutud spetsialistid.
Kutsetunnistus kehtib viis aastat ja tunnistusi on mitmes erinevas astmes.
"Meie jaoks on väga oluline, et uus palgatoetusmeede ulatus kõikjale üle Eesti ja et võimalikult paljud koorijuhid saaks sellest osa," ütleb Heli Jürgenson ja lisab, et kutsetunnistus on võimalik saada ka inimesel, kes pole koorijuhtimist õppinud, kuid omab muusikalist haridust ja on käinud täiendkoolitustel.
Eestis on praegu 800 koorijuhti, kutsetunnistusega on neist kõigest 130.
Heli Jürgensoni sõnul on märgata aktiivsuslainet kutsetunnistuse registreerimiseks ja kogu protseduur jõuab tema sõnul lõpule vähem kui kümne päeva jooksul.
Palgatoetusmeetme võtmepositsioon on kollektiivijuhtide tööandjatel, kes on peamiselt kohalikud omavalitsused.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid nõustub, et jõustunud määrust saab võrrelda valdkonna päästepaketiga.
"Jah, olen ise aastaid vallavanemana kokku puutunud teemaga, kui vajadus huviringi juhendaja järgi on väga suur, aga kusagilt professionaale võtta ei ole. Siis ongi lauluringi juhendajaks kunagi trompetit õppinud inimene ja tantsutrenne teeb keegi, kes ise kunagi tantsimas käinud," räägib ta.
"Ja igale vallale on oluline, et tema kollektiivid lähevad tantsupeole ja käivad koorikonkurssidel."
Siiski tõdeb Luhalaid, et valdade rahaline võimekus on väga erinev ja huviringide juhid on enamasti esimesed, kes kokkuhoiuprogrammide all kannatada saavad.
"Kui vallal on kohustus teed lumest lahti lükata, lapsed koolitada ja majad kütta, siis lihtsaid valikuid ei ole – kultuur kannatab," selgitab Luhalaid.
Uus meede on tema sõnul mitte üksnes turvatunne huvijuhtidele, vaid selle jõustumisega korrastub kogu kultuurimaastik.
"Ma olen täiesti kindel, et kohalikud omavalitsused teevad kõik, et uus palgatoetusmeede käivituks," toonitab Veikko Luhalaid.
Saates räägiti veel koorijuhi kutsetunnistuse saamise protsessist, kultuuri rahastamise põhimõtetest kohaliku omavalitsuse juures, esimesest tagasisidest uuele määrusele ja toetusmeetme tagasiulatuvusest.
Saatejuht on Marge-Ly Rookäär.
- Kuula saadet Luukamber:
https://klassikaraadio.err.ee/1608084121/luukamber-kellele-antakse-koorijuhtide-2-7-miljonit-eurot - Kuula, kuidas koorijuhtide palgasüsteemi loomise vajadusest rääkisid Riigikogu liige Krista Aru, Eesti Koorijuhtide Liidu esimees Heli Jürgenson, ja koorijuhid Kuno Kerge ja Küllike Joosing (2018).
https://klassikaraadio.err.ee/841971/luukamber-koorijuhtide-palgasusteem
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.