Kirjadekogus publitseeritakse valik kirjanik Jaan Krossi hiljuti avastatud kirjavahetusest oma lähedastega ajast, mil ta oli Nõukogude Liidu vangilaagrites ja sundasumisel.
Hiljuti taasleitud suure kirjandusliku, kultuuriloolise ja ajaloolise väärtusega kirjavahetus annab vahetu pildi noore Jaan Krossi kujunemisest.
Kirjades on ka seniavaldamata luuletusi.
Klassikaraadio saates "Delta" oli Eerik-Niiles Kross, kes on raamatu eessõna autor ja varustanud kirju põhjalike kommentaaridega.
Teda küsitles Piret Kooli.
Eerik-Niiles Kross rääkis, et isa kirjavahetuse väljaandmine on omamoodi hästi ajastatud lugu.
Vahetult enne koroona aega õnnestus tal enda kätte saada isa kirjad, mis too on saatnud oma esimesele abikaasale vangistuses olnud aja jooksul.
Kirjade saatmine kattis kaheksa aasta pikkuse perioodi ning arvatavasti on säilitatud kõik kirjad, mida Jaan Kross oma perekonnale saatis.
Eerik-Niiles Krossi sõnul oli ta esimesest hetkest saati vaimustatud kogu kirjavahetusest.
Aja edenedes, kirjadega tegeledes ja neid järjepanu uurides, tekkis tunne, et materjal võiks huvitada ka laiemat üldsust.
Mitu kuud tihedat tööd, täpsustamist, dešifreerimist, faktide kontrollimist ja sündmuste-inimeste tuvastamist ning Eerik-Niiles Kross otsustas oma isa kirjavahetuse välja anda raamatuna.
Pole siin kirjavahetuses ju pelgalt perekondlikke suhteid, vaid tundub nagu oleks Jaan Kross oma kirjadega püüdnud arhiveerida oma elu lugu, jäädvustada ajaloo tarvis sündmusi, inimesi ja nähtusi.
"Eks see on isa ja poja koostöö," arvas Eerik-Niiles Kross.
"Põhimaterjal on loomulikult isa kirjad, lisaks olen jõudumööda lisanud kommentaare, sest paljud asjad on kirjades edasi antud kodeeritult, et hoiduda tsensorist."
Eerik-Niiles rääkis, et kui kogu materjal oli koos, tundus talle vajalik kirjutada ka sissejuhatus, sest ajaloosündmused on (eriti nooremas ühiskonnaosas) pinnapealsed ja mõningased juhtumised vajasid laiendamisi.
Näiteks on temalt küsitud, miks eestlased ei kutsunud politseid, kui neid küüditama hakati.
"Tekkis tunne, et kirjade parema mõistmise tarvis on vaja kirjutada isa vangistuse ja asumisele saatmise eellugu – kuidas siis Jaan Kross ikkagi Pagari tänava keldrisse jõudis," põhjendab Kross.
"Ma usun, et see sai kõik kokku päris huvitav lugemine. Need on väga keerulises olukorras oleva noore mehe isiklikud kirjad ja kuna paljud kirjad on armastuskirjad, siis on raamatut võimalik vaadata kui armastusromaani."
Kallid krantsid on üks noore Jaan Krossi kirjade alustamise standardpöördumine, sääraselt alustas ta kirju kogu perekonna poole pöördudes.
Eerik-Niiles Krossi sõnul sobib see sõnapaar (arvestades ka Jaan Krossi hiljem ilmunud teost "Kallid kaasteelised", 2008) raamatu pealkirjas kasutada väikese naljana üsna hästi.
Raamat on mahukas, mõni leht vähem kui tuhat, aga koostaja arvab, et kui kirjavahetus juba avaldada, siis oleks kummaline midagi välja jätta.
"Materjal on unikaalne ja allikapublikatsiooniteooriast lähtudes on selline väljaandmine täiesti õigustatud," kinnitab ta.
Kommentaarid ja kirjad kokku annavad tema sõnul senisest ulatuslikuma ja sügavama pildi Jaan Krossi suhetest, meeleoludest ja arengust.
Kirjades jutustab Jaan Kross oma elust vangilaagris ja kummalisel kombel on kirjad pigem positiivses võtmes, sest kirjutaja suudab valu edasi anda selliste sõnadega, mis kirja lugejatele haiget ei tee.
Eerik-Niiles Kross rääkis saates, kuidas isa oma vangistamisest alates tegeles igapäevaselt enda vaimu virgutamisega, et koledast olukorrast terve nahaga välja tulla.
Veel oli juttu raamatutest, mida Kross palus endale vangilaagrisse saata ja ka lauludest, mida Jaan Kross armastas raadiost kuulata ja järele vilistada.
Saates antakse aimu Krossi nime ajaloo kohta – eestlaste perekonnanimed ei ole väga vanad, ka Kross mitte – kirjapanduna on Kross oma suguvõsas kasutusel 19. sajandi algusest Kose kihelkonnas.
Jaan Kross armastas aga alati esile tõsta, et ainult Kosel tähendab Kross ka nõida, nt krossi tegema tähendab ravitsemist.
Ka eesnimi Jaan oli Krosside suguvõsas väga sageli kasutatav ja saame teada, kuidas Jaan Kross, kes pidi saama hoopis teise eesnime, endale lõpuks just Jaan nimeks sai.
Ilmneb ka saatekülalise Eerik-Niiles Krossi nime päritolu ja vastuse saab küsimus, miks tema teine eesnimi on Lapimaa päritolu Niiles.
Juttu on veel Jaan Kross kodus töötamisest ja kuidas lapsed isa töötamist tajusid.
Jaan Kross (19.02.1920 – 27.12.2007), kodumaise kirjanduse klassik, tõstis oma teostega eesti ajalookirjanduse enneolematule kunstilisele tasemele.
Krossi romaane on analoogselt Tammsaare teostega nimetatud eesti kirjanduse tüvitekstideks, nende pealiinis kajastub meie rahvuslik identiteet ja ideoloogia.
Krossi loomingus elustuvad ajaloolised isikud, ta haarab lugeja pöördumatult luues ajaloolistele elusaatustele kaasaegse ja tänapäevaselt mõistetava tausta.
Tema loomingut iseloomustab erudeeritus, tema dramaatiline ja värviline kujundikeel kannab lugejani suured eetilised konfliktid, psühholoogilised sisekaemused, idealistlikud unistused ja ka poliitilised sõnumid.
Jaan Krossi looming on suuresti ületanud eesti kirjanduse piirid ning kuulub maailmakirjanduse hulka.
Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar (abielus 1940-1949), teine abikaasa oli Helga Susanna Kross (Roos), (abielus 1954-1958) ja abielust sündis Kristiina Ross.
Jaan Krossi abielust poetessi ja lastekirjaniku Ellen Niiduga (abielluti 1958) sündisid Maarja Undusk (1959), Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970).
- Kuula intervjuud saatest Delta.
Saatejuht Piret Kooli:
https://klassikaraadio.err.ee/1608096742/delta-17-veebruaril-jaan-kross-ivo-lill-celia-roose-regilaul/1197487 - Kuula saadet Eesti Raadio arhiivist.
Jaan Kross vestleb intellektuaalsusest ja emotsionaalsusest erinevate autorite poeesias ning loeb luulet. (ER 1964)
https://klassikaraadio.err.ee/1064887/delta-30-martsil-muusikud-kriisis-kuulaja-haal-eduard-vilde-jaan-kross/1031060 - Kuula kuuldemängu: Jaan Krossi "Taevakivi" samanimelisest jutustusest.
Loos kohtuvad Otto Wilhelm Masing ja Kristian Jaak Peterson. Režissöör Einar Kraut. (1999)
https://klassikaraadio.err.ee/1033433/raadioteater-taevakivi' - Kuula kontserti Jaan Krossi loominguga eesti muusikas, saate toimetaja Miina Pärn.
https://klassikaraadio.err.ee/1031177/kontserdisaalis-jaan-kross-eesti-muusikas - Kuula mälestuskontserti Jaan Kross 100.
Aasta tagasi (2020) oli Jaan Krossi 100s sünniaastapäev, pidulik mälestuskontsert toimus Rahvusooperis Estonia.
Kontserdi kunstiline juht on Tõnu Kaljuste, lavastaja Margus Kasterpalu, kõne pidas Vabariigi President.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
https://klassikaraadio.err.ee/1034120/tana-kontserdisaalis-jaan-kross-100
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.