Neljapäeval lahvatas leegina kauahõõgunud mure – koroonaaegne muusika- ja laiemalt kultuurielu on kaotanud igasuguse stabiilsuse ja valdkond on saanud korvamatut kahju.
Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni liikmetele poole ettepanekutega, mis aitaksid muusikasektoril kriisist väljuda.
Eesti muusikavaldkonna päästeplaan maksab nende hinnangul 8 miljonit eurot.
Pöördumine esitati peaminister Kaja Kallasele, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutile, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale, kultuuriminister Anneli Otile, rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaarele ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Mustale.
Saates "Delta" oli muusikavaldkonna esikõnelejana Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt, kelle sõnul kutsuti pöördumisega ühinema kõiki muusikaorganisatsioone.
Ja endiselt on oodatud kõiki pöördumisega ühinema, aga esialgsele dokumendile kirjutas alla üheksa organisatsiooni:
Eesti Autorite Ühing, juhatuse esimees Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit, tegevdirektor Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühing, tegevdirektor Rauno Haabmets
Eesti Jazzliit, juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kontsert, juhatuse liige Kertu Orro
Eesti Kooriühing, esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalid, juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit, juhatuse liige Mart Eensalu
Music Estonia, tegevjuht ja juhatuse liige Ave Tölpt
Pöördumises välja pakutud meetmed mõjutavad Tölpti sõnul otseselt loovisikuid ja loomingulisi kollektiive (esitajad, autorid), muusikaettevõtteid (kontsertide ja festivalide korraldajad, kontserdipaigad, agentuurid,plaadifirmad) ja tugiteenuste osutajaid (kontserdipaiga haldajad, piletimüügisüsteemid, heli- ja valgusteenused, helistuudiod).
"On väga oluline, et ükski sihtrühm ei jääks puutumata," toonitas Ave Tölpt.
"Kui tundub, et sellele pöördumisele on vaja midagi lisada, siis loodan, et muusikasektor suudab ennast praegu kokku võtta. Praegu on eriti vaja sisendit interpreetide poolt."
Tölpti sõnul on aasta koroonaga mõjunud muusikaelule väga laastavalt, mullused abimeetmed küll aitasid olukorda leevendada, aga nii hull kui praegu, pole asi varem olnud.
"Muusika ökosüsteemi varud on otsas." kinnitas Tölpt.
"Kui kohe ei tule lahendusi, siis tagasilöök saab olema suur," nentis ta. Saatekülalise sõnul on kõik väsinud, kuid püüavad edasi nii esitaja, autori kui ettevõtjana.
Muusikaelu ei ole isetekkeline, sellega on seotud professionaalsed ettevõtjad ja maailmatasemel muusikud.
Loomemajandus moodustab meie SKPst 3% ning panustab oluliselt teistesse majandusharudesse, nii on kultuuriturism Eestis üks olulisemaid sektoreid.
Ka Euroopa Parlamendi resolutsioon taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi puhul on märgitud, et 40% turismist on seotud kultuurireisidega.
Valitsuselt palutakse abi kaheksa miljonit eurot, et COVID-19 piirangute majandusliku mõjudega toime tulla. Miljon läheks loovisikutele ja seitse miljonit ülejäänud valdkonna ellujäämiseks.
Et oma häält teiste toetuste küsijate hulgas kostvaks teha, tuleb Tölpti sõnul kõvasti pingutada.
"Jah, võib-olla praegu tõesti on kaubanduskeskuste hääl kõige kõvem ja ma loomulikult mõistan neid," rääkis ta.
"Me keegi ei taha ju üksteist abipakettide osas üle trumbata, see pole ju asja mõte. Aga meie pöördumine on esimene selgem signaal oma valdkonna nimel."
Pöördumises tehti ettepanek ajutiseltki kontserdipiletite käibemaksu alandada senise 20 protsendi asemel 9 protsendi peale (analoogselt majutusasutustega).
Töpti sõnul ei ole praegu võimalik eraldada süvakultuuri ja meelelahutust, kõiki vaadatakse ühise valdkonnana.
Muusikaettevõtluse kriisist taastumiseks on vajalik kogu väärtusahelat horisontaalset läbivat meedet, mis ühelt aitaks tagada väiksemate tegijate jalule aitamise ning suurendaks nii väiksemate kui ka suuremate korraldajate rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Juba praegu on teada, et suurkontserdid liiguvad soodsama maksukeskkonna tõttu Lätti, kus kontserdipiletitel käibemaksu ei olegi, Suurbritannia alandas aga piletite käibemaksu ajutiselt 5 protsendile.
Omaette murelaps on muusikavaldkonna loovisikute seas vabakutselised, nii on Eesti Esitajate Liit loomeliitudest suurim – sellesse kuulub üle 1500 liikme, lisaks esindab Eesti Interpreetide Liit üle 300 ja Eesti Heliloojate Liit üle 100 loovisiku.
2020. aastal eraldati riigieelarvest loomeliitudele loometoetuste maksmiseks 1,4 miljonit eurot ja lisaeelarvega täiendavalt 4,2 miljonit eurot.
Lisaeelarvega eraldatud toetuse saajatest 54% olid loomeliitude liikmed, ülejäänud loomeliitudesse mittekuuluvad vabakutselised loovisikud.
Muusikavaldkonna loometoetusteks suunati 2020. aastal kokku ligi 1,5 miljonit eurot (pluss lisaeelarve), 2021. aastaks eraldati riigieelarvest helikunsti valdkonnas tegutsevatele loomeliitudele 522 000 eurot.
Olukorras, kus kogu muusikatööstust on tabanud erakorraline kriis, on vajadus täiendavate loometoetuste maksmiseks vähemalt 2020. aastaga võrreldavas mahus, sest kuigi 2020. aasta suvi pakkus muusikavaldkonnale mingil määral leevendust (kogu piletimüük langes 2019. aastaga võrreldes vaid 50%) ei aidanud see ära hoida muusikaettevõtluse sattumist pankrotiohtu.
Ka kõige positiivsemate stsenaariumide puhul on keeruline muusikaettevõtlust hiljem taaskäivitada.
Kindlustunde loomine võimaldaks aga tagada sektori avanedes kiire raharingluse.
Vabariigi Valitsus on sõnastanud strateegilised suunad kultuurivaldkonnas, sh kultuuri kättesaadavuse tõstmine digiplatvormidel ja kultuurikiirendi loomine.
Neid eesmärke on võimalik saavutada üksnes koostöös toimiva sektoriga ja seetõttu tuleb kohe kindlustada valdkonnas tegutsejate majanduslik jätkusuutlikkus.
"Jah, praegu võib-olla suudavad ellu jääda kõige suuremad tegijad," arvas Ave Tölpt.
"Võib-olla. Väiksematel pole mingit lootust. Valdkonna uus üles ehitamine praegusele tasemele võtab aastaid."
Pöördumises on ettepanek suurendada Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendeid loomemajanduse ja kultuuri valdkonnas ning leida vahendeid loomemajanduse ja kultuuri pikemaajaliseks taastumiseks 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist.
Euroopa riikidest on eelmisel aastal alguse saanud kriisis Bulgaaria kõrval enim lüüa saanud just Eesti loomemajandussektorid.
Seni ei ole paraku leitud vahendeid ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavast taasteabist REACT-EUst.
Euroopa Parlament on samuti välja andnud soovituse eraldada kultuuri turgutamiseks minimaalselt 2% taaste- ja vastupidavusrahastust.
Juhul, kui muusikaorganisatsioonide praegust valdkonna päästmise ettepanekuid ei arvestata, on Ave Tölpti sõnul kannatamas kõik Eesti inimesed ja valdkonna kokku kukkudes ei ole selle kiiret kosumist loota.
"Me jääme oma riiklikust identiteedist kindlasti ilma," tõdes ta.
"Tööhõive langus ja ettevõtete sulgemine on paratamatu. Ma ei oska ausalt öeldes isegi prognoosida, mis siis juhtub. Siiski ma loodan, et kultuur on argument. Kuni muusikaorganisatsioonidel on võhma, tuleb kokku tulla, asjad läbi mõelda ja oma valdkonna nimel ühiselt tegutseda. Praegu pole aeg erimeelsusteks."
Festivali Jazzkaar turundusjuht Eva Saar kiitis muusikaorganisatsioonide ühinemist.
"Tervitame seda üleskutset, sest olukord on kriitiline," ütles Saar.
"Ma ei räägi ainult pikast perspektiivist. Kevadised ja suvised festivalide korraldajad, muusikud, aga ka teatrid ja muuseumid – kõik jääksid ellu, kui see toetuspakett jõustuks."
Saare arvates ei ole tegemist ainult muusikavaldkonna vaid kultuurivaldkonnaga laiemalt.
Piirangute tõttu on alates 1. märtsist kogu valdkondlik tegevus peatatud, kuid Saar näeb aprilli keskpaigas toimuvat festivali Jazzkaar üheks kriisiolukorrast väljumise pioneeri.
"Me peame andma publikule vaimutoitu ja muusikutele tööd."
Saare sõnul töötab festival praegu väga mitme stsenaariumiga korraga, sest olukord on ennustamatu.
"See on väga oluline, et muusikasektor paneb praegu oma hääle kajama." ütles Eva Saar.
Eesti Muusikanõukogu esimees Ivari Ilja kinnitas saatele Delta, et uute piirangute tõttu on kogu muusikavaldkond halvatud ja kriisi negatiivne mõju pikaajaline.
Samas arvas Ilja, et uute piirangute seadmine kontserdisaalide ja teatrimajade kinnipanemisega on pigem ülereageering.
"See kriis on kestnud aasta, valdkond on palju kannatanud," kinnitas Ilja.
Muusikanõukogu on terve aasta osalenud erinevate toetusmeetmete läbiviimise protsesside mõjutamisel.
"Julgen arvata, et valitsus valis piiranguteks paigad, kus nakkus kõige kergemalt ei levi – rahulikult kontserdisaalides istuvate inimeste vahel nakkus nii kiiresti ei levi, seda on teadusuuringud ju ka tõestanud," ütles Ilja. Siiski mõistab ta vajadust inimkontaktide hulk statistiliselt hoida väiksem, et nakkuskordaja näitaja viia alla.
"Arvestades aga sellega, et nii mõnigi nakkusohtlik tegevus kestab edasi, siis karta on, et see nakkuskordaja väga kiiresti siiski langema ei hakka," arvas ta.
Muusikanõukogu osales neljapäeval toimunud kultuuriministri kohtumisel valdkonna esindajatega, kus olid arutluse all kompensatsioonivõimalused ja töötukassa meetmete rakendamine.
Muusikanõukogu liikmete koosolek on juba 2. märtsil ja koosoleku üks päevapunkt on omapoolne sisend kultuuriministeeriumi kriisist väljumise strateegiale.
Ivari Ilja sõnul on eelmise aasta toetusmeetmete osas kogemused olemas.
"Need on olnud pigem ettevõtluskesksed," rääkis ta. "Loovisikute puhul on abikõlbulikuks osutunud ainult vabakutselised. Muusikavaldkonna spetsiifikast tulenevalt on aga väga suur osa väga olulisi Eesti muusikavaldkonna loovisikuid õppejõududena tööl õppeasutustes või orkestrites – ja ka nende puhul on tulude vähenemine märgatav."
Ilja sõnul praegu uusi teoseid ei esitata ega tellitagi, autoritasud jäävad seetõttu saamata ja kuna kontserdielu on suletud, siis muusikutel esinemisi ei ole – see on praegu aga osa muusikavaldkonnas toimuvast, mis on tähelepanu alt väljas.
"Loovisik, kes ei ole vabakutseline, on praegu löögi all ja me üritame kindlasti selle teema läbirääkimiste lauda tuua," kinnitas Ilja ja nõustus rahvusvahelise helilooja Jüri Reinvere hiljutise avaldusega, et Eesti süvakultuur on langenud kehva seisu.
Kommenteerides üheksa muusikaorganisatsiooni ühispöördumist valitsuse poole nentis Ilja, et toetuspaketi osas on ta väga positiivne.
Vaatamata sellele, et üleskutses täpsemat toetusmeetme plaani ei olnud, siis tema sõnul on kõige olulisem, et loovisikud saaks praegu toetust.
"Kui meil õnnestuks näiteks loomeliitude kaudu võimaldada toetusstipendiumite maksmist inimestele, kes pole vabakutselised, aga kelle sissetulekud on oluliselt vähenenud, siis see oleks väga positiivne areng."
Ilja sõnul paneb Eesti Muusikanõukogu kõik oma jõu mängu, et viiruse seljatades oleks meil endiselt alles elujõulised loovisikud, vormis interpreedid ja oma loometegevusest mitte loobunud artistid-heliloojad.
"Selle teemaderingiga me tegeleme lähiajal intensiivselt," kinnitas Ivari Ilja saates "Delta".
- Kuula saadet:
https://klassikaraadio.err.ee/1608108121/delta-26-veebruaril-piirangutes-muusika-sunergia-uuslavastus-regilaul
Ave Tölpti intervjuu täienduseks on kasutatud muusikaorganisatsioonide pöördumises olevaid materjale.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.