Klassikaraadio sünnipäeval, 1. aprillil andis SA Laulu- ja Tantsupidu teada, et XIII noorte laulu- ja tantsupeo õppeprotsess pikeneb aasta võrra.
Aastal 2022 toimuma pidanud suursündmus sai ettevalmistuseks aega juurde terve aasta.
Pidu peetakse suvel 2023. Ja see ei olnud aprillinali.
Läti otsustas, et eelmisel suvel edasi lükatud laulupidu toimub vaatamata kõigele just eeloleval suvel, lõplik otsus peo täpsema korralduse osas võetakse vastu mai esimeses pooles.
Läti laulupidude üldjuht Ints Teterovskis kinnitab, et laulupidu peetakse – moel või teisel – eeloleval suvel ilmtingimata.
"Me peame seda tegema ja me teeme selle teoks," ütleb Teterovskis.
"Viimasest noortepeost on möödas kümme aastat. Kui me ka seekord noortepidu ei korralda, siis on selle mõju kogu läti laulupeoliikumisele katastroofiline. Probleem pole mitte ainult lauljates, sest ka juba koorijuhid on sellelt maastikult lahkunud ja läinud teisele tööle".
Seevastu Leedu otsustas planeeritud laulupeod edasi lükata: noortepidu, mis pidi toimuma juba 2020, toimub aastal 2022, Leedu üldlaulupidu toimub aga aastal 2024. Kommenteerib Leedu Riikliku Kultuurikeskuse direktor Saulius Liausa.
Leedu Muusikaakadeemia kooridirigeerimise õppetooli professor, hinnatud helilooja ja Leedu Kooriühingu kauaaegne president Vytautas Miškinis ütles leedu kooridest rääkides, et olukord seal on kindlasti kehvem kui eesti kooridel.
"Meil on paljud koorid lõpetanud tegevuse ja internetipõhine musitseerimine on lauljad pigem pannud valima teisi hobisid." Miškinise sõnul tekitavad segadust ka piirkonniti erinevad piirangud, segadus on üleüldine ja koorid on praegu pigem suve ootel, kui loodetakse epideemia taandumisele.
Eestis tuleval suvel toimuma pidanud noorte laulu- ja tantsupeo edasilükkamise teemal spekuleeriti juba mitu kuud, kuid vastava komisjoni otsus jõustus alles mõni nädal tagasi – kaaluti kõiki variante-võimalusi, aga piduliste üleüldise turvalisuse ja tervisliku hoolimise nimel tuli tänase pandeemia segadusele alla vanduda.
Kuidas noortepeo edasilükkamine mõjutab logistilisi plaane ja kokkuleppeid, repertuaari ettevalmistust ja publikut?
Mis saab lauljatest, kes 2022 aastal veel laulukaare alla oleks saanud, kuid 2023 enam lauljaks ei kvalifitseeru? XIII noorte laulupeo muusikatoimetaja Kersti Seitam kommenteerib.
Kas repertuaari omandamiseks saadud lisa-aasta tekitab kollektiivide tööplaanides kergendust või sootuks segadust? Noortele öeldakse alati, et neil on terve elu ees, aga kui suur on nende pettumus, et laulupeole ei pääseta?
Kas algklasside õpilased teavad, mis on laulupidu? Kuidas mõjub noorele inimesele kollektiivis musitseerimine ja kuidas kõige nooremates klassides praegu muusikatunnid toimuvad?
Oma kogemusi jagab Tallinna Ülikooli muusikadidaktika dotsent Tiina Selke. "Koosmusitseerimine, eriti laulmine, on emotsionaalne tegevus, aga seda ei saa teha kontaktivabalt. See tähendab omakorda, et laps, kes ei saa teistega koos laulda, jääb ilma millestki väga olulisest," nendib Selke.
Stuudiokülalised on Tartu Tiigi Seltsimaja koori- ja puhkpillimuusika peaspetsialist Riho Leppoja ning noorte laulupeo segakooride liigidirigent Raul Talmar.
Riho Leppoja on aastaid korraldanud kooridega seotud sündmusi ning tema õlul oli laulupeo 150. aastapäeva puhul Tartus toimunud mitmepäevane laulupidu.
Leppoja sõnul on üleüldine stress nii lauljate kui koorijuhtide hulgas suur – teadmatus ja kindlustunde puudumine on viinud lauljate kooridest eemalejäämise ja mõnel juhul koorijuhtide ametivahetuseni välja.
Vaatamata e-keskkonnas tegutsemisvõimalustele paljud koorid pandeemiat üle ei ela.
"See on käepärasem siiski nooremale põlvkonnale lauljatele, kuid paradoksaalselt jääb interneti teel koorilaulu harrastus meile kindlasti ka edaspidi kasutamisele," räägib Leppoja Tartu Noortekoori kogemusele toetudes. "Praegune aeg jätab lauluharrastuse juurde kõige tugevamad lauljad ja me ehitame nendega üles uue laulupeokoori".
Koorijuht, pedagoog ja muusikaelu korraldaja Raul Talmar on koorilauluga sina peal väikesest peale, kuna käis sageli ema-isaga laulukoori "Tungal" proovides kaasas.
Pedagoogi ja koorijuhina töötav Talmar arvab, et pandeemia mõjud koorilaulule on tunda veel kaua aastaid.
"Laulupidu ei kao kusagile, kuid me kaotame suure osa lauljaid. Pandeemia tehtud kahju kogu valdkonnale saadab meid kindlasti veel mitu aastat", kinnitab ta.
Uurime, mida teevad praegu Eesti koorid Ameerikas ja kuidas pandeemia on rahvustundest õhutatud kollektiivide töökorraldusele mõjunud.
Koorijuht ja pedagoog Maaja Roos räägib, et lauljate pettumus eelseisvaks suveks ettevalmistatud laulupeo edasilükkamisest oli suur.
Samal ajal arvab Roos, et pandeemial on ka positiivseid mõjutusi:
"See vaikus ja järelemõtlemine, mis praegu on tahestahtmata toimunud, see loob korrastatust, sünnitab uusi ideid ja aitab meil veel rohkem mõista, kui oluliselt on koorislaulmine seotud eestlaseks olemisega."
"Luukamber" eetris laupäeval, 24. märtsil kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
- Kuula ka teisi saateid sarjast "Luukamber":
https://klassikaraadio.err.ee/1608133549/luukamber-milline-on-hetke-olukord-piirangutega-kammitsetud-koorimaastikul
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.