Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem otsustas eelmise nädala lõpus eelarve kärbete tõttu koondada Kaitseväe orkester täies koosseisus.
Kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 1918 loodud esimese jalaväepolgu orkestrit, mis likvideeriti 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ja taasloodi aastal 1993.
Paari päeva pärast tuli ka Politsei- ja Piirivalveamet välja plaaniga koondada enda orkester.
Millised mõjud ja kas on kultuurile, kui kaovad Eesti puhkpillimuusika esindusorkestrid, kutselised kollektiivid?
Kes hakkab esinema riiklikult tähtsatel sündmustel, väliskülaliste visiitidel, vabariigi aastapäeval?
Mõlemad orkestrid on tiheda kontsetttegevusega ja tellivad muusikat Eesti tänastelt heliloojatelt.
Orkestrid koosnevad professionaalsetest muusikutest ja on eriväljaõppega vastavalt oma katuseorganisatsiooni tavadele ja turvanõuetele.
- Kolmapäeval, 19. mail olid kultuurisaate Delta stuudiokülalised Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm, Kaitseväe orkestri kauaaegne peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema.
Saatejuht Tarmo Tiisleri juhtimisel arutati orkestri tulevikuga seotud võimalusi.
Vestlust saab kuulata siin!
"Helikaja" keskendub samuti Kaitseväe orkestri ja Politsei- ja Piirivalveorkestri saatusele.
Kommentaari palju tähelepanu teeninud hetkeolukorrale annab kaitseminister Kalle Laanet, kes toonitab, et Kaitseväe orkestri likvideerimisele tema allkirja andnud ei ole ja et kollektiivi laialisaatmisele otsitakse siiski alternatiivi.
Ka siseminister Kristian Jaani avaldab oma tähelepanekuid PPA orkestri võimaliku edasise tegevuse osas.
Kultuuriminister Anneli Ott räägib kolmapäeval toimunud ministrite koosolekust, kus arutati mõlema orkestri edasist saatust.
Europarlamendi saadik Urmas Paet reageeris ühena esimestest Kaitseväe orkestri koondamise teatele ja temalt uurime, miks ta peab orkestri jätkamist oluliseks.
Eesti Puhkpillimuusika Ühingu tegevsekretär Valdo Rüütelmaa kinnitab saates, et kahe tipp-kollektiivi likvideerimine on kogu kodumaise puhkpillimuusika ja kultuurivälja jaoks väga valus otsus.
"Kui kaotatakse tipud, jääb ka teistel siht väiksemaks," on tema arvamus resoluutne.
Eesti Puhkpillimuusika ajalugu uurinud ja sellest teadustöö kirjutanud EMTA emeriitprofessor Olavi Kasemaa jutustab, kuidas on Eesti puhkpilliorkestrid seotud nii Suure Prantsuse revolutsiooni kui teatrite "Vanemuine" ja "Estonia" tekkega ja miks puhkpillimuusika on puudutanud kõikide eestlaste südameid.
Kasemaa rõhutab orkestrite koondamise teatele reageerides, et sellisel juhul on tegemist riigiressursside raiskamisega, sest kõik orkestrandid on riigi kulul mitmes koolis haritud.
"Väga mõtlematu on visata prügikasti kõik see, mis on aastatega üles ehitatud," ütleb Kasemaa.
"See on lihtsalt raiskamine."
Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Risto Joost arvab, et otsusega likvideerida oma orkestrid, on nii Kaitsevägi kui Politsei- ja Piirivalveamet teinud enda mainele mõõtmatut kahju. Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdi lisaloo pühendasid orkester ning teatri muusikajuht ja peadirigent kolleegidele Kaisteväe orkestrist ja Politsei- ja Piirivalveorkestrist. Kõlas lisapala Edward Elgari sulest. "Edward Elgari sünnimaa, Ühendkuningriik omab kaitseväes 14 erinevat muusikalist kollektiivi 753 professionaalse muusikuga," rääkis Risto Joost.
Saates räägime ka riigisümbolitest ja nende kasutamisest ning Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas püüab meid juhendada olukorras, kui 70 muusikut on korraga töötud ja töötukassa pakkumiste hulgas on vaid kümme tööpakkumist muusikaga seotud ametitele.
Viimase nädala jooksul on puhkpilliorkestrites kõneledes kasutatud sageli väljendit sümbol. Ka MTÜ Puhkpillimuusika Koda on algatanud toetusallkirjade kogumise kutseliste orkestrite kui kultuuriväärtuste ja riigisümbolite tegevuse jätkamise toetuseks. Valitsuse kommunikatsioonibüroo sümboolikanõunik Gert Uiboaed täpsustab, et riigisümboli eelduseks see, et riik on ütleb, et kui riigisümbolid on seadusega paika pandud, siis rahvussümbolite mõiste on palju laiem. "Laias plaanis me võiksime öelda, et rahvussümbolid on kõik need ühiskondliku kokkuleppe korras sümboolse väärtusega esemed, väärtusekandja, miks mitte ka isikud, kes Eesti identiteedile aluspõhja annavad," räägib Uiboaed.
Gert Uiboaed ütleb, et sõnavõtud, kus nimetatakse orkestrite koondamisplaani rahvussümboli kallale minemiseks, on õigustatud. "Jah, see võib kindlasti nõnda olla. Riigisümbol kõige klassikalisemas tähenduses kindlasti orkester ei ole Eesti Vabariigis, aga rahvussümbol – miks mitte!"
Politsei- ja piirivalveorkestri dirigent Riivo Jõgi nimetas Postimehele antud intervjuus, et tegemist on kultuurigenotsiidiga. Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakase sõnul ei ole siinkohal juttu sümbolite kallale minekust, veel vähem kultuurigenotsiidist. "Riigil on olemas oma lipp, vapp ja hümn, aga riigil on olemas ka oma visiitkaardid. Kaitseväe orkester on üks riigi visiitkaartidest, millele võib omistada sümbolväärtuse, kelle jaoks on see visiitkaart sedavõrd tähtis," ütleb Arjakas.
Saate toimetavad Marge-Ly Rookäär ja Lisete Velt.
"Helikaja" on eetris laupäeval, 22. mail kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.