Eesti kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 24. novembril 1918. a. loodud 1. jalaväepolgu orkestrit, mille esimene ülem oli leitnant Georg Reder. Aasta hiljem, 1919. aastal, nimetati orkester ümber Sõjaministeeriumi orkestriks ning 1928. aastal Kaitseministeeriumi orkestriks. 1934. aastal nimetati orkester Tallinna Garnisoni orkestriks (ülem kapten Hindrek Luhari). Orkester likvideeriti 1940. aastal seoses Nõukogude Liidu okupatsiooniga. Selleks ajaks oli orkestri koosseisus 2 ohvitseri, 40 allohvitseri, 10 ajateenijat ja 15 orkestri õpilast.
Eesti kaitseväe orkester taasloodi ametlikult 1993, ülemaks määrati kapten Aivar Raigla. 1996-2019 oli orkestri juht kolonelleitnant Peeter Saan. Tema kõrval tegutses pikaajaliselt (1996-2019) orkestri tseremooniadirigent kolonelleitnant Indrek Toompere, kes oli aastatel 1994-1996 ka orkestri ülem. Alates 2019. aastast on orkestri ülem ja kaitseväe orkestri peadirigent kapten Simmu Vasar, dirigent nooremleitnant Teet Raik ja tseremoniaaldirigent nooremleitnant Mikk Uusmäe. Praegu kuulub orkestrisse kolm dirigenti, veebel Peep Geraštšenko ja 36 orkestranti.
Kaitseväe orkester esineb riiklikel ning tsiviil- ja sõjaväelistel esindusüritustel, hoolitseb militaarmuusika levitamise eest ja edendab professionaalse puhkpillimuusika kultuuri. Samuti teeb orkester koostööd teiste riikide relvajõudude muusikakollektiividega.
2015. aastal ilmunud heliplaadile on salvestatud Rein Rannapi "Tuulte rapsoodia" ja "Kolm pala puhkpilliorkestrile", Peeter Vähi "Maa ja taeva vahel", Ott Kase "Süit puhkpilliorkestrile" ja Aalo Veevo "Nukunäitleja". Dirigeerivad Peeter Saan ja Sirly Illak-Oluvere.
Albumit tutvustab Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.