Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem otsustas koondada Kaitseväe orkester täies koosseisus.
Kaitseväe orkestri eelkäijaks peetakse 1918 loodud esimese jalaväepolgu orkestrit, mis likvideeriti 1940. aastal Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ja taasloodi aastal 1993.
Orkester esindab Eesti Vabariiki tseremooniasündmustel ja riiklikelt olulistel sündmustel.
Paari päeva pärast Kaitseväest välja saadetud pressiteadet, tuli ka Politsei- ja Piirivalveamet välja kavaga koondada enda orkester.
Kahe kutselise orkestri koondamisplaani seotakse riigieelarve kärpimiskavaga.
Millised mõjud ja kas on kultuuripinnasele Eesti puhkpillimuusika esindusorkestrite kadumine?
Kes hakkab esinema riiklikult tähtsatel sündmustel, väliskülaliste visiitidel, vabariigi aastapäeval?
Mõlemad orkestrid on tiheda kontsetttegevusega ja tellivad muusikat Eesti heliloojatelt.
Orkestrid koosnevad professionaalsetest muusikutest ja on eriväljaõppega vastavalt oma katuseorganisatsiooni tavadele ja turvanõuetele.
"Helikaja" (22.05.2021) keskendus Kaitseväe orkestri ja Politsei- ja Piirivalveorkestri (PPA) hetkeolukorra kaardistamisele ja võimalikult saatusele.
Kommentaari andis kaitseminister Kalle Laanet, kes toonitas, et Kaitseväe orkestri likvideerimisele tema allkirja andnud ei ole ja orkestri laialisaatmisele otsitakse alternatiivi.
"Mina oma otsust veel teinud ei ole," ütles Laanet.
Siseminister Kristian Jaani avaldas oma tähelepanekuid PPA orkestri osas ja tõi välja võimaluse kahe orkestri baasil luua üks uus kollektiiv.
Jaani argument oli, et sellisel juhul oleksid orkestrantide-dirigentide palgad konkurentsivõimelisemad. Samuti toonitas ta orkestri olemasolu vajalikkust.
"Me otsime praegu lahendust kitsaskohtadele, sest Eestil peab olema professionaalne puhkpilliorkester," ütles Jaani.
"Praegu me ei tea, millisel kujul, millise rahastamismudeliga ja millises juriidilises kehas orkester jätkab."
Kultuuriminister Anneli Ott kutsus lõppenud nädalad kolleegid kokku ja tema juhtimisel moodustati töörühm, mis hakkab kustutama orkestrite koondamisega süttinud pahameelelõket.
"Ma arvan, et orkestrite koondamise otsused on olnud rutakad," lausus Ott, kelle sõnul kultuuriministeeriumi juurde loodud töögrupi esimesi samme saab näha juba järgmisel nädalal.
Puhkpillimuusika ja kahe orkestri teemal on oma arvamusi avaldanud dirigendid, muusikud ja kultuurielu esikõnelejad.
Ühena esimesena reageeris Kaitseväe orkestri koondamise plaanist kuuldes Europarlamendi saadik Urmas Paet.
Paet leidis, et orkestri töö jätkumine on oluline.
"Tuleb vaadata konteksti," selgitas Paet.
"Tegemist on 103-aastase väga hea kollektiiviga, see on pikk ja oluline traditsioon. Kaitseväe orkester on sümboli väärtusega ja enamikul maailma riikidest on selline orkester olemas."
Küsimusele, kas erakonnakaaslane Kalle Laanet on õigel teel, vastas Paet, et aega otsuste tegemiseks veel on.
Eesti Puhkpillimuusika Ühingu tegevsekretär Valdo Rüütelmaa kinnitas saatele "Helikaja", et kahe tipp-kollektiivi likvideerimine on kogu kodumaise puhkpillimuusika jaoks väga valus otsus.
"Kui kaotatakse tipud, jääb ka teistel siht väiksemaks," on ta kindel.
"Tegelikult peame aru saama, et siin taga on kogu meie kultuur ja Eesti kodanike ootus professionaalsele muusikakunstile. Sellised tähtsad küsimused ei saa olla ühe allkirjaga kaotatavad."
Puhkpillimuusika ajalugu uurinud ja sellest teadustöö kirjutanud EMTA emeriitprofessor Olavi Kasemaa rääkis saates, mil moel on kodumaised puhkpilliorkestrid seotud nii Suure Prantsuse revolutsiooni kui teatrite "Vanemuine" ja "Estonia" tekkega.
"Prantsuse Rahvuskaardiväe puhkpilliorkestrisse muusikute ettevalmistamiseks asutati muusikakool, millest hiljem kasvas välja Pariisi Konservatoorium," tõi Kasemaa välja ajaloolise fakti.
Olavi Kasemaa rääkis, et puhkpillimuusika populaarsus Eestis sai sütitatud vennastekoguduste levikuga, orkestrite tohutu populaarsusega kasvas Eestis muusikaline kirjaoskus, esineti laulupeol ja orkestritega olid seotud kõikvõimalikud seltsid ja näitemänguringid.
Puhkpillimuusika oli kõikjal ja selle tõusujoone lõikas julmalt läbi 1940 aasta, kuid nõukogude Eestis loodud esimene kunstiline kollektiiv oli siiski just puhkpilliorkester.
Kasemaa rääkis, mil moel on sündinud PPA orkester ja Kaitseväe orkester ja tema sõnul on praegused kõne all olevad orkestrid hoopis enamat kui kaks pillipunti.
"Iseseisev Eesti, iseseisev piirivalve, iseseisev politsei ja iseseisev kaitsevägi – nende asutuste juures tegutsevad kutselised orkestrid on sümbolid," rõhutas Kasemaa.
"Tseremoniaalmuusikat esitav riiklik orkester on meie esimene visiitkaart presidendi külalistele, selle kontakti kaudu me loome Eesti mainet. Selliste orkestrite olemasolu on kultuuri küsimus, see on järjepidevuse küsimus, see on riiklik küsimus."
Ent miks puhkpillimuusika on puudutanud kõikide eestlaste südameid?
Olavi Kasemaa rõhutas, et puhkpilliorkestrid on alati olnud hariduse kandjad.
"Laulukoore oli lihtsam luua, aga orkestrite loomine nõudis raha pillide ostmiseks. Orkestris olid mehed, kes pidid oskama pilli mängida, tundma nooti ja olema igati distsiplineeritud. Ka sõjaväes oli eesti poistel kergem, kui nad mängisid sõjaväeorkestris."
Kasemaa sõnul sõdades pillimehi ei tapetud, kuna nood olid väljaõppinud ametimehed.
"Pillimehed oskasid kunsti, mida teised ei teadnud, aga millel oli inimestele nii suur mõju," ütles ta kokkuvõtteks.
Olavi Kasemaa tunnistas, et orkestrite koondamise teade tegi teda väga kurvaks.
"Sellisel juhul on – lisaks muule – tegemist riigiressursside raiskamisega, sest kõik orkestrandid on riigi kulul mitmes koolis haritud. Väga mõtlematu on visata prügikasti kõik see, mis on aastatega üles ehitatud," lausus ta.
"Riigi valitsejatelt ootaks oskust riiki valitseda."
Dirigent Risto Joosti sõnul on muusikaüldsus šokeeritud plaanidest sulgeda kaks Eesti tipporkestrit.
"Pelgalt selle idee väljatulemisega teevad Kaitsevägi ja Politsei- ja Piirivalveamet oma institutsioonide mainele määramatult suurt kahju."
Vanemuise Sümfooniaorkester andis 20. mail hooaja lõppkontserdi Klassikaraadio otse-eetris. Kontserdi lisaloo pühendasid orkester ning teatri muusikajuht ja peadirigent Joost oma kolleegidele Kaisteväe orkestris ja Politsei- ja Piirivalveorkestris.
"Edward Elgari sünnimaa, Ühendkuningriik omab kaitseväes 14 erinevat muusikalist kollektiivi 753 professionaalse muusikuga," kommenteeris dirigent Risto Joost.
Viimase nädala jooksul on puhkpilliorkestrites kõneledes kasutatud sageli väljendit "sümbol". Ka MTÜ Puhkpillimuusika Koda on algatanud toetusallkirjade kogumise kutseliste orkestrite kui kultuuriväärtuste ja riigisümbolite tegevuse jätkamise toetuseks.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo sümboolikanõunik Gert Uiboaed täpsustas saates riigisümboli olemust ning sedastab, et kuigi riigisümbolid on seadusega sätestatud, siis rahvussümbolite mõiste on palju laiem.
"Laias plaanis me võiksime öelda, et rahvussümbolid on kõik need ühiskondliku kokkuleppe korras sümboolse väärtusega esemed, väärtusekandja, miks mitte ka isikud, kes Eesti identiteedile aluspõhja annavad," rääkis Uiboaed.
Orkestrite koondamisplaani võrdlust rahvussümboli kallale minemisega, on tema meelest õigustatud.
"Jah, see võib kindlasti nõnda olla," ütles Uiboaed.
"Riigisümbol kõige klassikalisemas tähenduses kindlasti orkester ei ole, aga rahvussümbol – miks mitte!"
Politsei- ja piirivalveorkestri dirigent Riivo Jõgi ütles ajalehele Postimees, et orkestrite likvideerimise näol on tegemist kultuurigenotsiidiga.
Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas aga selgitas, et praegust sündmuste kulgu vaadates ei ole siin tegu ei riigi sümbolite kallale minekuga, veel vähem kultuurigenotsiidiga. "Riigil on olemas oma lipp, vapp ja hümn, aga riigil on olemas ka oma visiitkaardid," rääkis Arjakas. Tema sõnul on Kaitseväe orkester on üks riigi visiitkaartidest, millele võib omistada sümbolväärtuse.
Saates kommenteeriti Tallinna linnapea ettepanekut Kaitseväe orkestri edasise juriidilise kuuluvuse osas, Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas püüdis meid juhatada olukorras, kui potentsiaalse 70 töötu muusikut kohta on töötukassa pakkumiste hulgas kümme muusikaga seotud tööpakkumist ning saate lõpetas muusikaline number pasunakoorilt Õnn Tuli Õuele.
Helikaja toimetajad on Marge-Ly Rookäär ja Lisete Velt, helioperaator Katrin Maadik.
- Kuula saadet "Helikaja" siit!
- Kaitseväe orkestri likvideerimise teemal oli vestlusring saates "Delta", kus osalesid Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm, Kaitseväe orkestri kauaaegne peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema. Saatejuht oli Tarmo Tiisler. Kuula saadet!
- Kuula ka eelmist saadet "Helikaja", mis keskendus RO Estonia juureehitusele.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.