Kooskõlastatult Eesti Komiteega võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest".
Dokumendiga otsustati põhiseaduse väljatöötamiseks moodustada Põhiseaduse Assamblee ning viia läbi EV parlamendivalimised 1992. aastal.
Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918.
Eesti on just nii terve ja tugev, kui on tema kodanikud; haritud ja keskkonda hoidvad inimesed on ilusa Eesti tänane tugevus. 20. augustil kogunevad pered ja süüakse pidurooga,
Klassikaraadio serveerib ülevamaid hetki lähiajaloost ja kõige ilusamat kodumaist muusikat.
- Kell 11 kõlab sarjas Eesti klassikaplaat kogumik "Eesti laulupidu 150", millele kogutud 26 populaarseimat laulu restaureeritud salvestustega aastaist 1933-2014.
Laulupidude traditsioon ja eesti rahvas on olnud sedavõrd tihedalt seotud, et nad on alati teineteist peegeldanud – on ju eestlaste rõõmsamad ja kurvemad hetked saanud otsesema või kaudsema väljenduse laulupidude repertuaarides ja meeleoludes, teisipidi on aga laulupeod olnud lohutajaks ning osutunud aegade jooksul tõhusaimaks eesti rahva ühendajaks.
Kogumik "Eesti laulupidu 150" tähistab 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost.
Hoolikalt valitud kakskümmend kuus helisalvestist aitavad pilku heita minevikku ning anda teada, millised palad on laulupidude ajaloos osutunud armastatuimaks ning millised neist on kandnud eesti rahva ja tema enesetunnetuse ajaloos kõige kesksemat rolli.
Saate toimetaja on Johanna Mängel. - Kell 13 kuulame ülevaid hetki Tallinna Lauluväljakult 11. septembrist 1988. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu koostöös Eesti Komitee esindajatega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist teiste maailma riikidega.
Peatselt hakkasid maailma riigid ridamisi tunnustama Eesti taasiseseisvust. Taasiseseisvumisele eelnes aga laulev revolutsioon, mille käigus kõlanud muusika kannab endast lootust ja ühtsust: Tõnis Mägi, Alo Mattiisen, Urmas Alender ja Gustav Ernesaks.
Arhiivisalvestise on taastanud Priit Kuulberg.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär. - Kell 14. Maailma kuulsamaid dirigente Neeme Järvi räägib oma südamest mõtteid Eestist ja eestlaseks olemisest.
"Sellist asja nagu laulupidu, mitte kusagil maailmas ei toimu," räägib Järvi.
"Selline laulukaar ja inimeste kogunemised iga viie aasta järel – ma tahaks, et maailm teaks seda imet igal pool."
Neeme Järvi räägib, et eestlased on rahvas, kes hakkas oma kultuuri õppima alles 150 aastat tagasi.
"See on väga lühikene aeg. Eesti rahvas arvab, et "Mu isamaa on minu arm" on ilus muusika. Jah, see on ilus muusika. Aga see ei ole see, mis on professionaalne muusika. Professionaalne muusika on see, mida õpitakse aastaid. Kui lapsed lähevad muusikat õppima, siis neil peab olema ka tulevikus koht, kus seda muusikat teha. Me peame rikastama oma rahvast muusikaga. Inimene ei tule ju kontserdisaali mitte ainult kuulama seda, kas mängitakse õigesti või mitte, vaid naudingut saama. Naudingut sellest, et meil on ilus kunsti tegemise ja kunsti haaramise tunnetus, et me ei saa ilma selleta."
Saade on valminud EV 100 aastapäevaks, toimetaja Nele-Eva Steinfeld. - Kell 19 on eetris Tõnu Kaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontsert Eesti sajandaks aastapäevaks.
Kontserdil "Maailma parim Eesti" tulid ettekandele kümne kodumaise helilooja teosed: Tormis, Kõrvits, Kreek, Pärt, Rääts, Sumera jt.
Eesti tuliseim valupunkt on Kaljuste sõnul müra. "Vaikust ei ole," kahetseb ta. "Igas mõttes. See on kogu maailma probleem – vaikust ei ole".
Kaljuste toonitab, et on oluline mitte unustada. kui noor on me vabadus tegelikult.
"Eesti on arenev Euroopa riik ja on oluline, et me suudaksime kiikuda lokaalse ja globaalse vahel kriimustusteta. Peaasi, et me ei vastandaks maailma kogupilti ja Eesti külapilti, vaid suudaksime sellel ristteel mõista, kui hea koht on Eesti."
Salvestus on tehtud Estonia kontserdisaalis veebruaris 2018.
Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär. - Kell 22.05 öölaulupidu "Vaba Eesti", otseülekanne Tallinna Lauluväljakult.
Viietunnise kontserdi finaal jõuab otseülekandes ka Klassikaraadio kuulajateni.
Esinevad Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Ellerhein, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Collegium Musicale ja hulk soliste ning kõlavad viimase kolmekümne aasta armastatuimad teosed.
Sündmust vahendab Marge-Ly Rookäär.
Palju õnne, kallis Eesti!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.