"Margo Kõlari "Pirita missa" näol on tegu märkimisväärse saavutusega nii muusikalises kui ka katoliiklikus perspektiivis. Muusikaliselt on huvipakkuv juba ainuüksi asjaolu, et "Pirita missa" viisid tulevad ühehäälsest liturgilisest muusikast "Pirita missa I" (2007), mille helilooja on kirjutanud kiriklikuks kasutamiseks. Esmalt sümfooniaorkestri seades (2009) ja nüüd ka kammerorkestri seades (2020) on "Pirita missa I" liturgilised viisid saanud endale väärika koha ka kontsertliku kunstmuusika seas. Samavääriliselt märkimisväärne on Kõlari "Pirita missa" ka eesti katoliiklikul maastikul. Kuigi tegu pole ainukese eesti helilooja kirjutatud missaga, on "Pirita missa I" viisid juba juurdnud eesti kiriklikus praktikas (eelkõige Pirita kloostris) ning stiililiselt on meloodiates tunda nii gregooriuse laulule kui ka eesti rahvalaulule sarnaseid jooni. See annabki "Pirita missale" erilise koha nii Eesti kiriklikul kui ka kultuurilisel pinnal." - nii kirjutab veebiväljaandes "Kolleegium" teosele kommentaariks Arno Humal.
Kultuurilehes Sirp arvustas Kõlari teose ettekannet Pärtel Toompere: Kuigi Margo Kõlar on rõhutanud ennekõike teksti olulisust, pean mina "Pirita missa" puhul olulisimaks selle meisterlikku orkestratsiooni, kus on kandev roll kõrgetel pillidel: viiulil, flöödil ja oboel.
Algselt ühehäälsena Pirita kloostri jumalateenistuste tarbeks kirjutatud "Pirita missa" peamiseks lähtekohaks on eesti keeles loomulikult voolav sõna. See on Pirita kloostri vaimuliku Vello Salo emakeelse liturgia "laborist" välja kasvanud ulatuslikuma sarja esimene teos.
Esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, organist Kadri Toomoja ja dirigent Tõnu Kaljuste. Teos on plaadistatud albumile "Jõul".
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.