"Pange oma õpilased lugema Dostojevskit," olevat Mahler öelnud Schönbergile. "See on olulisem kui kontrapunkt."
Miks räägib Järjehoidja seekord kirjanikust? Dostojevskil ei ole mingit seost muusikaga, on öelnud Stefan Zweig. Aga kas see tõesti on nii?
Järjehoidja jutustab, et kirjanduskriitikute sõnul on Dostojevski loomingus selgelt tajutavad muusikateoste komponeerimise võtted ja muusikal on tema kirjanduskangelaste elus siiski eriline roll. Muusika mõju on Dostojevski loomingus selgelt tajutav, kuid seda tuleb osata märgata.
Dostojevski sünniaastal (1821) töötab Beethoven oma suurteosega "Missa solemnis", esietendub Weberi ooper "Nõidkütt" ja Tartus ilmub Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Leht.
Siit algabki Tiia Järgi mõtisklus Dostojevski ja muusika vahekorrast.
Vene romaanikirjanik Fjodor Dostojevski (1821 - 1881) teoseid iseloomustab eriline psühholoogiline sügavus.
Dostojevski alustas kirjutamist kahekümnendates eluaastates olles, tema ideed olid aga suuresti oma ajast ees. Kirjaniku oskus kirjasõnas peegeldada iseenda dramaatilisi elukäike ning tema huvi inimese sisemaailma, teoloogia ja kirjanduskriitika osas olid ilmselged. Suhted naistega, hasartmängud, vanema venna surm, sunnitööga asendatud surmanuhtlus – kirjaniku elu oli iseenesest juba nagu romaan.
Dostojevski teosed (11 romaani, 17 lühiromaani, lisaks novellid) tegelevad inimpsühholoogiaga ning jutustavad lugusid (liht)inimestest 19. sajandi Venemaal. Peateosed on "Kuritöö ja karistus "(1866), "Idioot" (1869) ja "Vennad Karamazovid "(1880).
Dostojevski töödes on kirjanduskriitikud märganud Saksa luuletaja Friedrich Schilleri mõju, ka Honoré Balzaci visiit Peterburi (1844) on tema loominguliste puutepunktide pitser; Dostojevski ise on oma universaalse loominguga mõjutanud nii Friedrich Nietzschet, Sigmund Freudi kui Franz Kafkat.
Rääkimata suurest lugejaskonnast.
Saate lõpus kõlab aaria Vincenzo Bellini ooperist "Norma", laulab Maria Callas.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.