Lõpetanud toonase TPI majandusteaduskonna ja seejärel poolteist aastat Statistika Keskvalitsuses töötanuna tundus Sirjele, et see tee pole ikka päris õige tema jaoks.
Laste sünni järel oli ta kodune, aga abikaasa oli kuulnud Eesti Raadio diktorite konkursist ja soovitas Sirjel osaleda. Mõeldud, tehtud.
Läbinuna 3-4 kuud kestnud tihedad katsed, jõudis Sirje Eesmaa 1983. aastal Eesti Raadio diktoriks ning tema kolleegideks said Urve Koni, Uno Kaupmees, Kaja Kärner, Helgi Ilo, Heino Irjas, Margus Hunt, Ly Koik, Tõnis Tirel, Heino Köögard, Leo Känd, Milvi Tiscler ja Mare Luuk.
Hiljem lisandusid Urmas Liiv ja Anne Eenpalu.
Eesti Raadiol oli sel ajal kolm erinevat programmi, seetõttu ka nii palju diktoreid. Suviti käisid puhkuseperioodil diktoreid asendamas juba pensionile siirdunud Elsa Pant ja imelise heliseva häälega Elfriede Ilves.
Muide, enne eetrisse pääsemist sai Sirje neli kuud Einar Kraudi juhendamisel koolitust.
Diktoritöö kõrvalt kutsus Enn Eesmaa Sirje Eesmaa ETV saate "Aktuaalne kaamera" uudistediktoriks (1989).
Aasta hiljem algas töö ka TV3 ühe eelkäija (EVTV) juures ning alates 1998. aastast oli Sirje Eesmaa ka telesaate "Seitsmesed uudised" saatejuht.
"Diktoritekst oli tollal GLAVLIT-i ehk poliitilise korrektuuri läbinud ja seal ei tohtinud ühtegi sõna muuta," meenutab Sirje Eesmaa.
Lindimakid olid korraliku kapi mõõtu, helilinte lõigati kääridega ja kleebiti otsad kokku, osavad helioperaatorid lõikasid vajadusel ka ühe liigse tähe vahelt välja.
Eesti Raadios töötamise aeg oli Sirje Eesmaa sõnul väga ilus.
"Suure südamesoojusega meenutan tollaseid kolleege ja kogu sõbralikku õhustikku raadiomajas. Sõnapaar Eesti Raadio on minu jaoks tõeliselt maagiline," ütleb Sirje Eesmaa.
Sirje Eesmaa on pälvinud Eesti Ringhäälingute Liidu eetriajakirjaniku auhinna "Kuldmikrofon" aastal 2011.
Sirje Eesmaa on Klassikahommiku saatejuht kolmapäeval, 15. detsembril kell 7 – 9.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.