Eesti Rahvusmeeskoori jõulumüsteeriumile pühendatud kontserdil kõlavad teosed on otse või kaude seotud jõulupühadega, nüüdisheliloojate kõrval kajavad sajanditevanused üliarmastatud jõululaulud Tõnis Kaumanni seades.
Kordumatut helide atmosfääri kannab Itaalia nüüdislooja Giovanni Bonato teos.
Peamiselt kirikumuusikat loonud norra helilooja Henrik Ødegaard on ka organist, dirigent, laulja ja pedagoog.
Komponeerimise kõrval on ta gregooriuse laulu õppinud Pariisi Kõrgemas Rahvuslikus Konservatooriumis ja gregoriaani koraal on mõjutanud tema loomingut väga tugevalt.
Henrik Ødegaardi ja RAMi seob mitme aasta pikkune koostöö, kahasse on välja antud helilooja autoriplaat "Te lucis ante terminum" (Aurora, 2016).
Helilooja sõnul on tema muusika vaimne käsipidur rappivale ja väärtusi mitte hindavale võidujooksule inimese tähelepanu nimel.
RAMi poolt tuleb ettekandele Ødegaardi pooletunnine teos, mille tellis heliloojalt Oslo ülikooli meeskoor 1998. aasta jõulukontserdil esitamiseks.
See on sügavuti seotud Jumalaemaga – Maarja rolli kannab teoses metsosoprani partii.
Ameerika ühe enimesitatud nüüdishelilooja Morten Lauridseni kooriteos "O magnud mysterium" on Los Angeles Master Chorale presidendi Marshall Rutteri tellimustöö oma abikaasale nende pulma-aastapäevaks.
Teost on interpreteerinud sajad koorid ja selle kandvat meloodiat peetakse üheks kaunimaks kogu maailmas.
Siingi leiame jõuludele sobiliku joone – Kristuse sünniloost ja jõulumüsteeriumist jutustavat kooripoeemi on helilooja ise nimetanud sügava rõõmu vaikseks lauluks.
Itaalia helilooja Giovanni Bonatoga seob Eesti Rahvusmeeskoori kauaaegne koostöö.
"Ruumilise" muusika looja Bonato kirjutas teose "Sügav rahu" keldi palvetekstidele ning selle unustamatult ülimenukas esiettekanne toimus RAMi öökontserdil Tallinnas, festivalil Europa Cantat 2018.
RAMi jõulukontserdil kõlavad veel kõige armastatumad jõululaulud, milleta me pühadeperioodi vist enam ette ei kujutagi.
Uuemad seaded on RAMile loonud Tõnis Kaumann aastal 2016 ja ettekandel on kolm laulu:
- Jean Sibeliuse kirgas koraalilik jõululaul "Ei au, ei hiilgust", millest on kujunenud üks soomlaste märgilisemaid jõululaule.
- Rohkem kui 200 aastat tagasi Austrias sündinud "Püha öö", laulu loojad olid organist Franz Xaver Gruberi ja vaimulik Joseph Mohr.
Laul on tänaseks tõlgitud 180 keelde ja eestikeelse tõlke tegi Karl August Hermann (Eesti kiriku lauluraamat, 1923).
- Ülistav ja ülev jõululaul "Adeste Fideles" ("Nüüd ukslikud, tulge") on selle autorluse osas täpsete andmeteta ning laulukirjutamise au omistatakse inglise laululooja John Francis Wade'ile.
* tekstis on kasutatud RAMi kava materjale (Evelin Kõrvits)
Kava:
- Henrik Ødegaard, tekst Piibel ja liturgilised allikad – "Transeamus" ("Läki nüüd teele")
metsosopranile, meeskoorile ja orelile (1998) - Tõnis Kaumann – jõululaulude seaded meeskoorile:
"Ei au, ei hiilgust" (Jean Sibelius / Zacharias Topelius); "Püha öö" (Franz Xaver Gruber); "Adeste fideles" ("Nüüd usklikud, tulge") - Morten Lauridsen – "O magnum mysterium" ("Oo suur müsteerium") (1994)
- Improvisatsioon, orelil Ene Salumäe
- Giovanni Bonato – "Sügav rahu" (2018)
Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent on Mikk Üleoja.
Asutamise algusaastetel sõjaräsitud Eestis oma rahvusromantiliste kontsertidega lootust külvanud meeskoorist on praeguseks kujunenud maailmas ainulaadne kollektiiv, kes esitab nüüdisheliloojate tellimusteoseid ja muusikaklassika suurvorme.
Mikk Üleoja on koori peadirigent ja kunstiline juht hooajast 2011/12.
Otseülekanne RAMi jõulukontserdilt Tallinna Jaani kirikus algab 23. detsembril kell 18.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
- Kuula ka teisi kontserte:
https://klassikaraadio.err.ee/1608426548/euroraadio-joulumuusikapaev-oslo
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.