Naistepäev Klassikaraadios:
Kell 11: Album
Simone Dinnerstein – "Undersong"
Grammyle nomineeritud pianist Simone Dinnersteini uusim heliplaat (Orange Mountain Music, 2022).
""Undersong" on kolmas plaat, mille pandeemia ajal salvestasin. Kõikidel lugudel, mis sellel kõlavad, on olemas mingisugune refrään. Glass, Couperin ja Satie naasevad pidevalt sarnase muusikalise materjali uurde," rääkis Simone Dinnerstein. Ta töötas albumiga2020. aasta sügisel ning märkas sarnast mustrit ka oma õhtuste jalutuskäikude puhul Green-Woodi kalmistul, New Yorgis.
Dinnersteini igaõhtune retk oli nagu refrään – ta kulges alati sama rada mööda, mis oli aga iga päev isesugune.
Kõlab Francois Couperini, Robert Schumanni, Philip Glassi ja Erik Satie klaverilooming.
Albumit tutvustab Miina Pärn.
Kell 13:
Stuudios valib muusikat Johan Randvere.
Kuulajatele on avatud telefon 611 4285.
Kõlab kaunis ja helge muusika.
Kell 19:
Iiri Rahvuslik Sümfooniaorkester esitab seitsme omanäolise naise loomingut
Autorid on pärit Iirimaalt, Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest.
Iiri Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit juhatab Nil Venditti, flöödisolist on Catriona Ryan.
Kontsert salvestati 4. märtsil 2022 Dublinis.
Stuudios on Lisete Velt.
Kell 21:
NYYD-muusika
BBC Sümfooniaorkester tähistab rahvusvahelist naistepäeva heliloojate Elisabetta Brusa, Germaine Tailleferre, Victoria Borisova-Ollase ja Judith Weiri muusikaga.
Dirigent on Helsingborgi orkestri peadirigent ja kunstiline nõustaja Stefan Solyom.
Kontsert toimus 31. jaanuaril 2020 Londonis.
Stuudios on Johanna Mängel.
Kell 22:
Otseülekanne Londonist. Musitseerib Fieri Consort
Fieri Consort esitab 16. sajandil elanud itaalia helilooja Maddalena Casulana viiehäälseid madrigale.
Maddalena Casulana on läinud ajalukku, olles teadaolevalt esimene naishelilooja, kelle loomingut trükiti ja avaldati. Kontserdil kõlavad madrigalid on hiljuti avastatud ja kõlavad esmakordselt just nüüd naistepäevakontserdil, rohkem kui 400 aastat hiljem. Casulana oli oma aja väljapaistvamaid heliloojaid.
Kontserdi kavas on ka barokiajastu naishelilooja, äärmiselt produktiivse ja Veneetsiast pärit Barbara Strozzi loomingut.
Kontserti Londonist King's Place kontserdisaalist vahendab Ivo Heinloo.
ÜRO tähtpäevade nimistus seisva rahvusvahelise naistepäeva tähistamine on levinud mitmel pool maailmas.
Naistepäeval on kombeks küll kinkida lilli, kuid just naistepäevadele on ajastatud vägivallavastaste aktsioonide korraldamine ja kriisikeskuste aitamine.Naistepäeva tähistamise algust on seostatud 1848. aastal Ameerika Ühendriikides toimunud reformidega, millega kaasnesid naistele mitmed õigused ja vabadused.
Samamoodi on naistepäeva tähistamise traditsiooni algust seotud 1908. aastal New Yorgi tekstiilivabriku streikidega, mis toimusid pärast 123 naise tulekahjus hukkumist.1909. aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana, aasta hiljem tegi sama ettepaneku Clara Zetkin ja aastal 1911 tähistati naistepäeva juba Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, kaks aastat hiljem juba ka Venemaal.
Nõukogude okupatsiooni ajal peeti Eestis naistepäeva kõikjal, aga taasiseseisvumise eel suhtuti sellesse pigem teatud irooniaga ning pereringis sai olulisemaks Emadepäev.
1990ndate alguses oli naistepäev ammendamatu allikas paroodiateks, kuid juba sama kümnendi lõpuks toimus hoiakutes muudatus ja naistepäev sai ühiskonnas uuesti aktuaalseks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.