Kaua aega vaka all olnud kokkulaulmine tuli jälle publiku ette ning konkurss oli emotsionaalselt ja interpretatsiooniliselt niivõrd rammus, et ka mitu nädalat hiljem on keeruline konkreetselt lahti mõtestada – mis seal siis õieti toimus.
Sest kuuldu oli kõike muud kui tavaline kooride konkurss. Koore, kes konkursile sõitis, oli küll suhteliselt vähe (11), lisaks üks ansambel.
Sellegipoolest saab terve päev kestnud ettelaulmiste põhjal visandada pandeemiast räsitud kooriliikumise hetkeseisu.
Žürii liige Ene Üleoja ütleb, et väikesearvulisest osavõtust hoolimata saab kuuldu põhjal luua ülevaatliku pildi praegusest situatsioonist segakooride tegevuses.
Laulsid inimesed igalt elualalt, seega oli laval läbilõige ühiskonnast.
"Kindlasti oli vaja seda konkurssi teha," toonitab Üleoja.
"Üks asi on, kui inimene laulab laulurõõmust ja vajadusest sotsiaalselt suhelda. Teine aspekt on, et igal tööl peab olema eesmärk."
Saates rääkis Ene Üleoja konkursiga kaasnevast pingest ja selle mahavõtmisest, muusikalise ettevalmistusega lauljate eelistest vähema ettevalmistusega lauljate ees ja dirigendi tööst kooriga.
Üleoja kutsus üles laiema repertuaaripinnase loomiseks ja muusikateoste teksti suuremaks mõtestamiseks.
Kokkuvõtteks on tema sõnul võitjad kõik Tuljaku konkursist osavõtjad, sest keerulisel ajal end konkursisituatsioonis kokku võtta tähendab kollektiivset ühist edasiarengut.
"Kõik koorid laulsid ja tegid muusikat. Ma olen tänulik kõikidele koorijuhtidele ja lauljatele, et nad sellel raskel ajal on suutnud olla koos."
Saates avaldasid oma arvamust kuuldust/kogetust konkurssi kuulanud dirigendid ja pedagoogid Elo Üleoja ja Lauri Breede.
Elo Üleoja rõhutab, et kuulamine oli tõeliselt põnev ja täiesti omaette kogemus:
"Ma panin vahepeal kuulates silmad kinni ja mõtlesin, kuidas ühe koori esinemise puhul võib kõlapilt olla nii muutlik."
Tema sõnul on kuuldu otsene peegeldus olukorrale, kus koorid praegu töötavad: ebastabiilsus lauljates ja proovide vähesus.
Ka Lauri Breede sõnul on koroona mõjud koorilaulule selgelt tunda.
"Need, kes proovides kohal käivad, on hästi tugeva närvikavaga inimesed, julged," rääkis Breede. Osa lauljaid on koroona tõttu laulmisest ka loobunud ja kõige suurem mure ongi praegu kooride juurest eemale jäänud lauljate pärast.
"Laulmata aeg mõjub vokaalselt kehvasti," teab Breede. Et koorid ka kehval ajal koos püsiksid, on kooride kokkulaulmine äärmiselt vajalik ning Breede sõnul on Tuljaku konkurss väga vajalik.
Saates räägiti, kuidas koorid pandeemia tingimustes hakkama on saanud ja millist lõivu pidi kokkulaulmise nimel maksma.
Politsei- ja Piirivalveameti segakoori aKord koorivanem Kairi Talv jutustas, kuidas pandeemia-perioodil koor töötas ja mida sellest perioodist kasulikku edasiseks kaasa võetakse.
Ta avaldas ka heameelt, et nende koor jäi vaatamata koroona laastavale mõjule siiski ellu.
"Ma kiidan väga meie dirigente, sest nemad meid läbi selle koroona vedasid," ütles Talv.
"Samal ajal mõjutas koroona kõikide suhtumist oma lauluharrastusse, inimesed pidid ise eneses arusaamisele jõudma – kuivõrd ma olen pühendunud, mida ma tahan saavutada ja kas ma olen nõus ka raskemad ajad enda kollektiiviga koos üle elama."
Kairi Talv rõhutas samuti, et konkurss on väga oluline tähis kooride loometeel:
"Konkurss on alati see, mis koori arengule tekitab känguruhüppe edasi. Meile andis Tuljaku konkurss tõuke, et tullagi nüüd sellest koroonakriisist tegelikult välja."
Nii kooriga kui ansambliga konkursil osalenud helilooja ja dirigent Patrik Sebastian Unt rääkis saates mõlemast enda juhendatavast kollektiivist ja ka muusika kirjutamisest.
Eesti koorimuusika hetkeolukorda kirjeldades arvab Unt seda olevat küll arengus, kuid kõige suurem probleem on praegu kooridesse tagasi saada (eelkõige) meeslauljad. Kuid ka üleüldine motivatsioonipuudus on tuntav.
"Sellest ülesaamiseks aitavad kindlasti huvitavad ettevõtmised, mis toovad inimesi kooride juurde tagasi."
Kooriga konkursil osalemine on tema sõnul üks tänuväärne võimalus lauljate leidmiseks ja taasliitmiseks.
"Konkurss on ainuke võimalus koori taset tõsta," ütles Unt.
Konkursil osales teiste segakooride seas ka kaks noortekoori.
Uurisime, milline oli ettevalmistustöö ja millise hoiakuga minnakse vastu 2023. aastal toimuvale noorte laulupeole.
Oma mõtteid jagasid Rannar Luup ja Andero Tõniste Sütevaka noortekoorist ning Yvet Maxine Kopli, Aliise Marie Rebane ja Linda Kasela Eesti Noorte Segakoorist.
Kõik noored koorilauljad rääkisid, et konkurss oli ühine kasulik pingutus ja et nad väga ootavad järgmist noorte laulupidu.
Tulevikus arvavad nad endid koorilauluga siduvat ka siis, kui noortekoorist välja kasvavad. Luunja keskkooli muusikaõpetaja ja kammerkoori Helü laulja Liina Arras rääkis saates, kuidas Helü raskusi trotsides on lõpetamas edukat muusikahooaega ja miks ta konkursil osalemise asemel otsustas viimasel minutil lavale mitte minna.
Žürii esimees ja B-kategooria kohustusliku laulu helilooja Rasmus Puur tõdes aga saates, et konkurss pakkus inspireerivat kuulamist ja andis kooride tegutsemisest värvika ent selge pildi.
"Mulle tundub, et samm tagasi on tehtud ja kõige mustem aeg on nüüd möödas," loodab Puur.
Koorid, kes julgesid vaatamata kõigele konkursil osaleda, aitab see võistulaulmine mõõnaperioodist üle saada:
"Järgmises proovis kõigil lipp lehvib ja palju rohkem on entusiasmi edasi minna."
- Kuula saadet "Luukamber":
https://klassikaraadio.err.ee/1608515993/luukamber-12-martsil-segakooride-voistulaulmist-tuljak-jalgides - Konkursist ilmus arvustus ajalehes Sirp:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/koorikonkurss-tuljak-ehk-nuta-inimene/ - Kuula ka teisi saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/1608515993/luukamber-12-martsil-segakooride-voistulaulmist-tuljak-jalgides
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.