Clara ja Robert Schumanni ning Johannes Brahmsi lugu on üks muusikaloo paremini teada olevaid keerdkäike, kus on palju tundeid ja geniaalset muusikat.
Maailm oleks vaesem paik, kui selle muusikakolmiku isiklikud elud, armastus ja kannatus poleks omas ajas põimunud.
Kavas "Muusikat ja draamat" käsitletakse inimhingi ja suhtesõlmi, inspiratsiooni, loomingut ja selle allikad.
Saksa romantismiajastu Lied-meistri Robert Schumanni loomingulisse pärandisse kuulub ligi 300 soololaulu, millest suur osa valmis üheainsa aasta jooksul – just sellel, 1840. aastal, sai ta seadusliku õiguse naida oma väljavalitu Clara Wieck, kellega abiellumist oli pikka aega takistanud neiu isa vastuseis. Kui Schumann veel 1839. aastal täheldas, et ta pole oma laule, mis ta instrumentaalpalade kõrval on loonud, kunagi suureks kunstiks pidanud, siis aasta hiljem muutis ta arvamust: "Milline nauding on kirjutada häälele! Kuidas kõik minus pulbitseb ja otsib väljapääsu!"
Oma pulmapäeva hommikul 12. septembril 1840 andis Robert Clarale üle pulmakingi – 26 laulust koosneva vokaaltsükli "Myrthen" ("Mürdid") op. 25 (teatavasti on mürdid lilled, mida saksa traditsioonis seostatakse pulmadega).
Samal aastal loodud laulutsükkel "Liederkreis" ("Lauluring") op. 39 Joseph von Eichendorffi sõnadele seostub samuti otseselt Claraga, kellele helilooja ühes kirjas täheldas: "Eichendorffi tsükkel on minu kõige romantilisem muusika ning selles on palju juttu Sinust.""Graatsiad ja heerosed on kord selle noormehe hälli kohale kummardunud," kirjutas 1853. aasta oktoobris ajakirjas Neue Zeitschrift für Musik 20-aastase Johannes Brahmsi kohta tema talendist lummatud Robert Schumann, tituleerides ta "uueks Orpheuseks, kellele on määratud saada ideaalseks oma ajastu väljendajaks".
Sarnaselt romantismiajastu laulumeistrite Schumanni ja Schubertiga andis ka Brahms märkimisväärse panuse Lied'i žanrisse.
Autori enam kui 200 laulu jaotuvad kogu ta loometeele ning avavad tagasihoidliku loomuga helilooja sügavamat olemust.Tema esimesed laulud (op. 3) ilmusid trükis 1853. aastal ning helilooja eelviimaseks oopuseks (op. 121) jäid "Neli tõsist laul" ("Vier ernste Gesänge"), mis on loodud veidi pärast Clara Schumanni surma.
Evelin Kõrvits
Otseülekanne Estonia kontserdisaalist.
Vahendavad režissöör Teet Kehlmann, heliinsener Ats Treimaa ja toimetaja Kersti Inno.
Eetris 7. aprillil kell 19.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.