- 4. mail valiti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks taas professor Ivari Ilja, kes on olnud EMTA rektor aastast 2017.
Tema teine ametiaeg algab 1. septembril ja kestab viis aastat.
"Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige olulisemaks missiooniks on õppe- ja teadustöö rahvusvahelisel tasemel ja selle kaudu eesti muusika- ja teatrikultuuri ning muusikateaduse kestvuse kindlustamine pikas perspektiivis. Haridus, mida me pakume, peab andma lõpetajale kindluse ja võimekuse tööturul endale koht leida, olla oma erialal kõrgel tasemel professionaal ning samas avara pilguga maailma teadvustav ja mõtestav loominguline, kiiretele muutustele paindlikult reageeriv arenenud isiksus, kes viib edasi tulevikku meie sõnumit ning ehitab ka omakorda ise seda tulevikku," ütles Ivari Ilja.
Intervjuu professor Ivari Iljaga. - 6. mail toimus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kevadkontsert.
Üle kahe ja poole aastase pausi oli orkestri ees ERSO eluaegne aupeadirigent Neeme Järvi, kelle juhatusel tuli ettekandele valik põneva taustaga ja kontserdilavadel harva kõlavatest teostest.
Franz Schuberti E-duur sümfoonia ei jõudnud helilooja eluajal visanditest kaugemale, selle lõpetas Austria dirigent ja helilooja Felix Weingartner aastal 1934.
Esmakordselt jõudis Eesti publiku ette ka üks muusikalooline petuteos. Nimelt väitis viiuldaja Mihhail Goldstein aastal 1948, et avastas Odessa ooperiteatri arhiivist Mõkola Ovsjanniko-Kulikovskõi 21. sümfoonia, mis on väidetavalt pühendatud 1805. aastal avatud Odessa ooperiteatrile.
Hiljem selgus siiski, et tegemist on Goldsteini enda loominguga.
Eesti muusikast kõlas Rudolf Tobiase "Ööpala", mille on keelpilliorkestrile seadnud Eduard Tubin.
ERSO kontsertmeister Triin Ruubel astus orkestri ette soologa Joachim Raffi algselt viiulile ja klaverile loodud "Kavatiinis".
Kontserti külastas muusikakriitik Igor Garšnek. - Öökontserdil "Vaikuse piiril" 5. mail kell 22 musitseerisid psalteeriumil, kandlel ja klavikordil Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe.
Klavikord ja psalteerium on vaikse kõlaga muusikainstrumendid, mis jäävad sageli kõlajõult võimsamate pillide varju ja mille kasutusvõimalused ansamblipillina on neile omase intiimse kõla tõttu piiratud.
Kuid klavikord ja psalteerium võivad kätkeda ka suurt dünaamikarikkust, vajades vaid vaikust, et pääseda mõjule kogu oma ilus.
Kandlemängija Anna-Liisa Eller ja vabaimprovisatsiooni, elektroakustilise muusika ning nüüdismuusika esitaja Taavi Kerikmäe olid koostanud kava keskaja- ja varabarokkmuusikast. - 9. ja 11. mail mängiti Mustpeade majas Ühendkuningriigi ühe tuntuma ja mõjukama helilooja Michael Nymani kammerooperi "Mees, kes ei teinud vahet naisel ja kaabul" kontsertettekannet.
Sündmus oli tähelepanuväärne, sest 23 aastat polnud Tallinnas Nymani lavateoseid ette kantud.
Laval olid solistid Maria Valdmaa, Raiko Raalik ja Mati Turi, mängis Tallinna Kammerorkester ja dirigeeris Tõnu Kaljuste.
Öökontserti ja Michael Nymani kammerooperi ettekannet käis kuulamas muusikakriitik Äli-Ann Klooren.
Saate toimetaja on Nele-Eva Steinfeld. Helimontaaži tegi Katrin Maadik.
Eetris laupäeval, 14. mail kell 9.
Kordub pühapäeval, 15. mail kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.