Kell 12:
- Miina Härma kuvand ja loomingu retseptsioon ning nende muutumine aastatel 1882–1919.
Anita Maasalu keskendub oma uurimistöös Miina Härma (1864–1941) kui Eesti esimese kutselise naissoost organisti, helilooja ning koorijuhi kuvandile, samuti tema loomingu retseptsioonile ning nende muutumisele ajas.
Käsitlusel on periood alates Härma õpingutest Peterburi Konservatooriumis 1880. aastatel kuni aastani 1919, mil tähistati avalikult 25 aasta möödumist tema muusikaalase karjääri algusest.
Allikatena on uurimuses kasutatud ajakirjandusväljaandeid Postimees, Eesti Postimees, Päewaleht, Linda, Sakala jpt, aga ka 1934. aastal Anna Haava, Miina Härma ning Aino Tamme 70. sünnipäevaks ilmunud koguteost.
19.–20. sajandi vahetusel, kui naise positsioon ühiskonnas oli kaugelt erinev tänapäevasest – st naiste sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli alles kujunemisjärgus – õnnestus Härmal oma aktiivse ja mitmekülgse tegevusega luua jõuline kuvand eesti rahva lauluemast, mis on jäänud püsima tänase päevani.
Sellega seoses pakkus Anita Maasalule huvi, millised omadused tema isiksuse ja tegevuse kirjeldamisel omaaegsest meediast välja kooruvad. Autor keskendub sealjuures peamistele märksõnadele ja ideedele, mis artiklitest esile tulevad.
Nelja põhilise kategooriana joonistuvad Härma omaaegses vastuvõtus välja professionaalsus, rahvuslikkus, soolisus ning ühiskondlik aktiivsus.
Kõige kõnekam ja ambivalentsem neist on sealjuures professionaalsuse küsimus – kas saame Peterburi konservatooriumi haridusega Härmat nimetada professionaalseks heliloojaks või on tema isik ja looming kirjutatud ajalukku eelkõige tänu rahvuslikule ja ühiskondlikule tähendusele?
Anita Maasalu uurimistöö juhendaja on Anu Kõlar.
Kell 13:
- Vigala ja Kirbla kihelkonna lõõtspillimängijad ja nende repertuaar 20. sajandil Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal.
Natali Ponetajevi ettekanne on sissevaade lõõtspillitraditsiooni kahes ajalooliselt Läänemaa alla kuulunud kihelkonnas – Vigalas ja Kirblas.
Töö põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidel ning uurimismaterjalist tulenevalt hõlmab ajavahemikku aastatel 1929–1969.
Natali huviks on avastada ja tutvustada Vigalast ja Kirblast kogutud lõõtspilli-alast materjali, anda ülevaade kogumisloost, tuua välja andmed lõõtsamängijate kohta ning uurida lähemalt nende repertuaari.
Täpsema vaatluse alla võtab ta polkad ja labajalad, mis moodustavad Vigalast ja Kirblast kogutud lõõtsalugude põhiosa, ning analüüsib nende vormi ja harmooniat.
Töö eesmärgiks on kirjeldada kokkuvõtlikult piirkonna lõõtsarepertuaari ja tuua välja sellele iseloomulikke jooni.
Kuna Läänemaa lõõtspillitraditsioon on seni põhjalikumalt uurimata, on siinne töö ühtlasi alusmaterjaliks järgmistele uurimustele selles valdkonnas.
Natali Ponetajevi uurimistöö juhendajad on Janika Oras ja Tarmo Kivisilla. - Muusika fenomenoloogiline ja ontoloogiline identiteeti? Kas meil on põhjust neid eristada?
Aurora Ruusi muusikateaduse seminari raames kirjutatud uurimistööl baseeruv ettekanne on katse analüüsida filosoofilise lähenemise abil muusikateaduse valdkonda kuuluvat probleemi muusika ja muusikateose definitsioonist ning seeläbi identiteedist.
Ettekandes vaatleb ta lähemalt, kas meil on põhjust muusikateose identiteeti konstitueerivaid tunnuseid eelkõige fenomenoloogia abil kirjeldada ning muusika enda kui tunduvalt laiema mõiste identiteeti konstitueerivaid tunnuseid ontoloogia abil kirjeldada.
Selle tarbeks teeb ta põgusa ülevaate muusikateose fenomenoloogilise identiteedi probleemist Roman Ingardeni teose "The Work of Music and the Problem of Its Identity" põhjal ning seejärel vaatleb muusika ontoloogilist identiteeti Arthur Schopenhaueri ja Friedrich Nietzsche filosoofiale tuginedes.
Aurora Ruusi uurimistöö juhendaja on Jaan Ross.
Saatejuht on Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.