Pianist ja kirjanik (viimasega alustas Käbi Laretei 1970ndatel) oli andekas ja kirglik mitmel loomingulisel suunal. Laretei muusikaõpingud said alguse Tallinnas (Tallinna Kunservatoorium, 1936).
Kõigest mõni päev enne 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni sõitis 18-aastane Käbi Laretei oma isa juurde Rootsi (isa Heinrich Laretei oli sel ajal Eesti Vabariigi saadik Rootsi Kuningriigis) ja sinna ta jäi.
Kuna võõramaalasel oli Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias õpingute jätkamine võimatu, võttis Käbi Laretei klaveri alal eratunde ning õppis kolm aastat muusikateooriat ja kompositsiooni ka Eduard Tubina juures.
Edasi viis õppimine Laretei nii Šveitsi kui Saksamaale.
Käbi Laretei kontserttegevus algas 1940ndate keskpaigas, 1952. aastal oli märgiline esinemine Londonis Wigmore Hall`is, kuid tema karjääri üheks tipphetkeks loetakse esinemist 1965. aastal New Yorgis, Carnegie Hall'is.
Käbi Laretei oli väga viljaka kontserttegevusega tunnustatud, imetletud ja särav pianist, tema rahvusvaheline karjäär ja üleilmne tuntus algas 1960ndatel ja kestis elu lõpuni.
Käbi Laretei on muusikat ka palju salvestanud.
1950. aastate lõpus kohtus Käbi Laretei rootsi filmirežissööriga Ingmar Bergmaniga, kellega abiellus 1959. aastal (lahutati kümmekond aastat hiljem).
Laretei mängib kaadri taga klaverit Ingmar Bergmani filmis "Sügissonaat" ja ta mängis pisemaid rolle oma abikaasa teisteski filmides.
Käbi Laretei on kirjutanud raamatuid elust ja muusikast.
Eesti keeles on ilmunud mälestusteraamat "Peotäis mulda, lapike maad", samuti "Mineviku heli", "Seal kodus - siin võõrsil", "Tulbipuu", "Vihmapiisad ja kuupaiste: esseed muusikast", "Keerised & jäljed: kogutud proosa", "Otsekui tõlkes: teema variatsioonidega" ja "Kuhu kadus kõik see armastus?".
Laretei arvustamiseks ei pea tingimata olema muusik, kuigi loomulikult oleks see abiks. Ometi on huvi muusika vastu tema lugemise vältimatu eeldus. Just sedalaadi huvi, mis seostab muusikute nimed helide, voolude ja stiilidega, sest seda Laretei ei vaevu seletama. Ja miks peakski.
(Tiina Kaalep, Eesti Ekspress 18. veebruar 2003)
Kuulamissoovitusi:
- Jüri Reinvere saade "Tõlkides mõtteid ja helisid" sarjas Nyyd-muusika on pühendatud Käbi Lareteile ja Ingmar Bergmanile.
https://jupiter.err.ee/1608420959/nyyd-muusika-tolkides-motteid-ja-helisid-kabi-laretei-ja-ingmar-bergman - Eesti Klassikaplaat. Käbi Laretei "Ludus tonalis"
Käbi Laretei 1966. aastal Philipsi väljaandes ilmunud vinüülplaat saksa helilooja Paul Hindemithi klaverisuurteosega "Ludus tonalis" (ladina keeles helide mäng).
Käbi Laretei kirjutab oma samanimelises raamatus: "Hindemith hõikas pimedast saalist vahele, et "see peab siin kõlama nagu sõjaväemarss" või "seal nagu purjus baieri talunik".
Lisaks küsis Hindemith, kas kavatsen selle teose peast mängida?
– Jah, vastasin mina, sest olin suure vaevaga kõik 25 pala endale pähe tagunud.
– "Kas te olete hull?" küsis Hindemith".
Saatejuht Lauri Kaldoja (Eesti Klassikaplaat, 28. oktoober 2017).
https://klassikaraadio.err.ee/931957/eesti-klassikaplaat-kabi-laretei-ludus-tonalis - Tänavu kevadel tuli Eesti Draamateatris lavale "Solist", kus Käbi Laretei rollis on Kersti Kreismann.
Näidendi kirjutas Mehis Pihla ning Kreismanniga lavapartnerid on näitleja Märten Metsaviir ja pianist Kirke Karja.
Kultuurisaates Delta oli intervjuu Kersti Kreismanniga, juttu oli uue lavastuse sünnist, soleerimisest nii muusikas, teatris kui elus ning kunstnikuks olemise hinnast.
Saatejuht Miina Pärn (Delta, 1. märts 2022).
https://klassikaraadio.err.ee/1608502559/delta-1-martsil-teatriauhinnad-kabi-laretei-tmw-urr-publikuorkester/d5e01cf5e2ac5b18ebb5ac20ff6a14f1
Käbi Laretei austuseks kuulete viiel päeval ettelugemisi tema esseekogumikust "Vihmapiisad ja kuupaiste".
Loeb Ülle Kaljuste (Raadioteater 2003).
Kutsume kuulama alates 11. juulist argipäeviti kell 16.30.
Kuula ka teisi Raadioteatri saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/1608639298/raadioteater-lend-hadaohtu-5
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.