Kolmapäeval, 3. augustil kell 12
Suveduur
Räägime esiettekandele jõudvast Tormise ooperist "Lalli" ning meenutame Tormise artiklit "Rahvalaul ja meie" (1972), millest sai helilooja põhjalik ja kirglik manifest.
Saatekülalised on Tiia Järg, Riina Roose, Pärt Uusberg, Ramus Puur, Lea Tormis.
Saatejuht on Miina Pärn.
Pühapäeval, 7. augustil
Kell 12:
Album. "Pikse litaania"
Veljo Tormis:
"Oleme nagu unustanud, et rahvalaul on iseseisev, terviklik kunstiline väärtus, rahva loomingulise geeniuse väljendus. Iga sügavalt rahvusliku kultuuri kõlapind ulatub alati etnograafilistest piiridest kaugemale. Igal rahval on midagi ainuomast, mis teistele oma kordumatusega huvi pakub. Just sellega võib ta anda hindamatu osa maailma kultuurivaramusse."
ECMi plaadimärgi all 1999. aastal ilmunud autoriplaadile on koondatud Veljo Tormise eredamad runoviisidel põhinevad koorilaulud: "Raua needmine", "Laevas lauldakse", "Lauliku lapsepõli", "Muistse mere laulud", "Piiskop ja pagan", "Kaks eesti runolaulu" ja "Pikse litaania".
Eesti Filharmoonia kammerkoori juhatab Tõnu Kaljuste, kaasategev on pianist Marrit Gerretz-Traksmann.
Albumit tutvustab Miina Pärn.
Kell 14:
Järjehoidja. Suure mehe lugu.
Muusikateadlane Tiia Järg nendib Tormise elule, loomingule ja teekonnale pühendatud saate sissejuhatuses, et 50 minutit looja elutee ümberjutustamiseks on liigväikene aeg ja seetõttu ettevõetud ülesanne on pea teostamatu.
"Suure kunstniku elu oli pikk ja pingeline," ütleb Järg.
Tormis elas 86 aastat, oli pool sajandit muusika looja ja õpetaja.
"Veljo Tormis õpetas ka kuulajaid," kinnitab Tiia Järg.
"Ta õpetas kuulama ja tähele panema olulist ilmaelus."Veljo Tormis oli proovides helilooja, ta ei andnud enne järele, kui sai koorilt kätte tema teosele tarviliku kõla ja karakteri.
Ta aitas dirigentidega koos oma muusikalised vaimulapsed esiettekandele viia.Saates kuuleme Veljo Tormise Moskva õpinguteaastatel vene heliloojate muusikast saadud kuulamiskogemustest ja otsesest seotusest Dmitri Šoštakovitšiga, tööst Eesti Rahvusmeekooriga ja Hando Runneli tekstide köitmist oma muusikasse, Tormise teose jõudmisest festivalile Varssavi Sügis ja Nõukogude Liidu rahvakunstniku aunimetuse saamisest.
Juttu on ka Tormise põhimõttekindlusest olla oma loomingus vaba ideoloogiast, tema vabakutseliseks heliloojaks olemisest ning lõputust südamevalust väikerahvaste hääbumise pärast.Saate autor on Tiia Järg.
Kell 20:
Folgialbum. "Regiram" (Eesti Rahvusmeeskoor 2019)
2018. aasta novembri kontserdid "Regiram" Celia Roose seadetega on salvestatud heliplaadile. Eesti Rahvusmeeskoori juhatab Mikk Üleoja.
Kaasa teevad Celia Roose (laul, torupill, lõõts), Tuule Kann (kandled, laul) ja Robert Jürjendal (kitarr, elektroonika).
Meeshäälte sõnumit rikastavad ja seavad muusikalistesse mustritesse ansambli ämbientlikud kandle-, kitarri- ja elektroonikakõlad.
Regilaul on laul, mis vajab laulmist. Iidsetesse tekstidesse kätketud sõnumid kõnetavad inimesi ka tänapäeval. Meile nii aktuaalsetena tunduvad teemad on juba ammu meie esivanematel välja lauldud. Seda tuleb teha ikka taas ja taas.
Saate toimetaja on Liina Vainumetsa.
Teisipäev, 9. august kell 12
Suveduur
Mõtteid ja helindeid Veljo Tormise lapsepõlvetalust Kõrveaial, kus helilooja sünniaastapäeval (7. august) toimusid talgud ja lauldi regilaule.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
Eeloleval nädalavahetusel toimub Pirita kloostri varemetes Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperi "LALLI ehk Mere keskel on mees" maailma esietendus.
Birgitta Festivalil esitusele tulev ooper põhineb Eino Leino näidendil "Lalli". Libreto jaoks on selle redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkis Jouko Vanhanen.
Veljo Tormis alustas tööd ooperiga 1989. aastal, kuid valmis see ei saanudki. Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivali palvel lõpetas teose Rasmus Puur.
Klassikaraadiost saab Veljo Tormise ooperi salvestust kuulata lähiajal.
Veljo Tormis on Eesti koorimuusika sünonüüm.
Suur osa tema muusikast lähtub folkloorist ja tuntumates helitöödes saab eesti arhailine runolaul ja/või teiste hääbuvate väikerahvaste pärimus tänapäevase kaasahaarava kõla.
Tormise koorimuusika sünd sattus aega, kui rahvusromantilise meeskoorimuusika lummuses publik ega esitajad isegi osanud uute väljendusvahenditega kirjutatud muusikat esialgu ei kuulata ega esitada.
Täna me Veljo Tormise loominguta oma koorimuusikakultuuri ette ei kujutaks.
- Klassikaraadio saateid Veljo Tormisest saab kuulata siin:
https://klassikaraadio.err.ee/1117520/veljo-tormis-90-suure-mehe-lugu
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.