Kitarri kasutati 16. sajandi Euroopas tantsude ja laulude saateks rohkem lihtrahva hulgas. Kitarriliteratuuri pärisosaks on saanud samuti lautole kirjutatud muusika. Itaalia anonüümse autori laulu "Se io m'accorgo" transkriptsioon ja tuntud astronoomi Galileo Galilei isa lautomängija Vincenzo Galilei Saltarello on populaarsemaid näiteid renessanslauto muusikast esitatuna kitarril. Barokiajastu viiekeelse kitarri mängutehnika erines juba tunduvalt lauto mängutehnikast. Louis XIV õuemuusiku Robert de Visée 2 menuetti ja Passacaille e-moll on vast kõige populaarsemad palad barokiaja kitarrimuusikast.
Heliplaadi teine pool algab hispaania kitarriklassiku Fernando Sori menuetiga Sonaadist op. 22. Viini kitarristikat esindab 19. sajandi alguse kitarrimuusika suurkuju Mauro Giuliani, hispaania kitarrimängu uut koolkonda aga Francisco Tarrega. Plaadi lõpuloo autoriks on Kuuba helilooja ja kitarrist Leo Brouwer.
Klassikaplaati tutvustab Johanna Mängel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.