Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonid saatsid valiku kirja Eesti Vabariigi Valitsusele. Pea 40 organisatsiooni ühispöördumises nõutakse kultuurivaldkonnas palkade ja tegevustoetuste tõstmist eelseisvatel eelarveläbirääkimistel.
Kiri, milles rõhutatakse kultuuri ja majanduse omavahelist tihedat suhet, oli arutluse all Klassikaraadio saates "Delta". Saatekülalised olid ERSO direktor Kristjan Hallik, Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep ja festivali PÖFF direktor Tiina Lokk.
Neid küsitlesid Nele-Eva Steinfeld ja Marge-Ly Rookäär.
ERSO direktori Kristjan Halliku sõnul on pingeliste eelarveläbirääkimiste eel oluline suunata ühiskonna pilk kultuurivaldkonnale, mis on kriisiolukorras eksisteerinud juba mitu aastat – pandeemia mõjutustest täielikult välja tulemata on juba uue kriisina kultuurimaastikku mõjutamas Ukraina sõda ja majanduskriis.
"Oli viimane aeg selline avalik pöördumine välja saata," ütles Hallik. Palgad, tegevustoetused ja tegevuskulud on muutumatul kujul olnud mõnel juhul suisa kümmekond aastat – ja silmas pidamata mitte ainult viimase poolaasta inflatsiooni vaid viimase kümne aasta inflatsiooni, ütleb Hallik.
Tema sõnul on avaliku kirjaga kaasamõtlejaid rohkem kui kirja allkirjastajaid.
Pöördumisega ei peetud silmas mitte ainult kultuuritöötajate palku, vaid kogu kultuurivaldkonda laiemalt.
ERSO direktor rääkis, kuidas rahvusvahelise konkursiga orkestris olulisele kohale võitjaks osutunud noor muusik otsustas jääda siiski Saksamaale. Seejuures on oluline märkida, et Eesti Vabariik koolitab kõrgharidusega muusikuid, kuid hiljem ei ole suuteline neile maksma palka, mis neid koduorkestris mängima motiveeriks.
"See on üks drastilisemaid näiteid, kuidas me riigina panustame ja koolitame välja tõelised oma ala tipud, kuid kui neil siinne keskkond ei ole atraktiivne, siis neid siia ei jää," rääkis Hallik.
Eesti Teatriliidu juht Gert Raudsep selgitas, et teatrites on sama olukord.
"Näitlejad küll jäävad töö juurde, mida nad on õppinud, aga ma ei ole mitte kunagi näinud nii palju vabade töökohtade kuulutusi teatrites kui praegu," rääkis Raudsep.
Kultuuritöötajate miinimumtasu puudutab kõrgharidusega töötajaid, kuid teatrites on ka väga-väga palju spetsialiste, kes ei saagi kõrgharidust Eestis omandada.
"Sellised spetsialistid kipuvad lahkuma ja see on tõsine probleem, sest teater vajab oma tegevuseks näitlejate kõrvale ka teisi inimesi," ütles Raudsep.
Tema sõnul kaob sellega ka professionaalsus teatri tegemises. Teatri valdkonnas puudutab rahanappus nii riiklikke institutsioone kui ka erasektoris tegutsevaid truppe ja vabakutselisi teatritegijaid.
Kõik institutsioonid hakkavad Raudsepa sõnul nii kibedasti sõltuma kassatuludest (mis omakorda hakkab dikteerima repertuaaripoliitikat) ja siin on valikukoht, kas me tahame ainult meelelahutust või me seame endile ka muud ülesanded.
"Viimase kahekümne aastaga on kultuuriministeeriumi osakaal riigi eelarves vähenenud ligi kaks korda ja see on tõsine probleem," kinnitas Raudsep.
"Me ei räägi kultuuritöötajatele priviligeeritud hiigelpalga maksmisest, meie palgad peaks olema vähemalt samal tasemel kui nad mõne aasta eest olid."
Festivali PÖFF direktor Tiina Lokk rõhutas, et artistide ja loovtegijate kõrval on kultuuriväljal sama oluline koht ka loovmeeskondadel ning omavaheline konkureerimine tööturul ei ole enam võimalik viletsate palkade tõttu.
Professionaalide palkamine on aina keerulisem, sest inimesed ei tule pakutavate tasu eest tööle. "Kui keskmine palk on 1300 eurot, sellest maksud maha – see ei ole eriti atraktiivne," teab Lokk omast käest.
Praegu on ettevõtjad väga ettevaatlikud ja suured ettevõtted lahkuvad Eestist, Lokki sõnul on sellel teemal erinevate valitsustega räägitud mitmeid kordi. Kümme aastat tagasi sponsoreid, metseenlust ja partnerrahasid leida oli tema sõnal kümme korda lihtsam.
"Et aga täna leida firmadest või eraärist lisarahastust, see on pea võimatu, sest nii covidi aeg, Ukraina sõda kui energiakriis on kultuuri rahastamise mõttes väga karm."
Filmivaldkonnas on samad probleemid, mis eelmainituil, kuid filminduses on vähemalt mõned välisprojektid. Välisgruppides on aga parem palk, ja meil endil ei ole enam professionaale, inimesi lihtsalt ei ole.
Lokki sõnul kõikide suuremate teatrite, muuseumide ja ka suurürituste (PÖFF, Tallinn Music Week, Eesti Kontsert jpt) tellimuste läbi leiavad omakorda tööd teised ettevõtted – see on omamoodi doomino-effekt.
Kui kultuurivaldkonnas tegevus hangub, siis kukub reaalselt kokku väga suur sektor, kes on loomemajanduse juurde kinnistunud.
Tiina Lokk on kindel, et just loomevaldkond ja kultuur on esmane, mille pärast Eestisse tullakse ja et Eesti riik seisab praegu vastakuti probleemidega, millele ta ei ole tahtnud üldse tähelepanu pöörata juba aastaid.
Saates räägiti veel loomemajandusest laiemalt, omatuludega kaasnevatest riskidest ja kultuurita elu võimalikkusest.
Kuulati kultuuriministri kommentaari ja avaldati valmisolekut eelarvekõneluste käigus valitsuse nõustamiseks.
- Kuula saadet "Delta":
https://klassikaraadio.err.ee/1608694687/delta-7-septembril-kultuur-kriisis-pardi-paevad-tonu-kilgas-kumu-dokid
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.