Eesti Kontsert alustab 81. hooaega.
Loomingulise muusika-aasta avamäng kõlab ajal, kui ühiskonnakorraldus on keerulisem kui kunagi varem – Ukraina sõja mõjud, energiakriis ja inflatsioon – milline riskikoefitsent on saatmas otsuseid, mida Eesti mainekam kontserdiorganisatsioon võtab teha?
Eesti Kontserdi juht Kertu Orro räägib, et kuni asutuse juht tuleb hommikuti oma kabinetti täis indu, ideid ja tegutsemistahet, seni on kõik hästi.
"Kogu meie meeskonnal on praegu muremõtteid ikka palju", tunnistab ta.
"Aga igas tumedamas olukorras tuleb leida ka päikesekiir," lisab kohe.
Uue hooaja eel ollakse pidulikumalt häälestatud ja tunne on hea – algav Eesti Kontserdi hooaeg tuleb väga põnev ja mitmekesine.
Eesti Kontsert lõpetas 2019. majandusaasta 675 548 eurose tegevustulemiga, mis on organisatsiooni läbi aegade võimsaim finantssaavutus.
Kertu Orro sõnul on rahakott täna, sügisel 2022, suuresti käibega väljapoole.
"Olen tänulik 2019. aastal tehtud otsustele, millest mitmed olid pikaajalise mõjuga ja tänu tookordsele majandustulemusele oleme me täna veel elus ja suudame selle aastanumbri elektriarved tasuda."
Mis saab edasi? Olukord on Orro sõnul rohkem kui keeruline, näitena võrdleb ta elektrihinda aasta varasema ajaga – sama tarbimise juures on hind tõusnud 400 protsenti.
Eesti Kontserdi hallata on neli kontserdimaja (Estonia kontserdisaalile lisaks Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad) ning Peterburi Jaani kirik – kokku 27 000 m2 kinnisvara.
"See on riigi vara, mille säilimise ja arendamise eest vastutab Eesti Kontsert, hiigelsuur hinnatõus on väga hirmutav," nendib murelik juht.
Kovidi mõjust ei olda üle saadud ja arvatavasti ei taastu publiku ostujõud veel lähema kolme aasta jooksul. Kuulaja teeb oma otsuse, kas ja mida ta läheb kuulama, väga viimasel hetkel.
Äsjalõppenud suvel oli kultuurimaastikul tohutu ülepakkumine – piletimüügi statistika järgi toimus Eestis üle 2000 festivali. Seda on ilmselgelt liiga palju ja publikut kõikjale lihtsalt ei jätku.
"Publik hulga languse üle on meil peamurdmist küll," tunnistab Kertu Orro.
Euroopas liiguvad riigid energiapiirangute poole. Saksamaal kehtestatakse toatemperatuuri piirid, Soomes lõpetatakse kauplustes külmade jookide müük, sest külmikud võtavad liiga palju energiat.
Puutumatu pole kokkuhoiust keegi – ka ilusa muusikasündmuse õnnestumiseks peab lisaks interpreedile laval olema publikul hubane soe saal, laes särama prožektorid, töötama hea ventilatsioon.
Paratamatult peab nn mugavussektoritest kokku tõmbama ka Eesti Kontsert.
Ressursimahukust arvestades on Kertu Orro sõnul täiesti võimalik, et mingil hetkel tuleb hakata kriitiliselt muutma ka sisulisi plaane.
"Pole välistatud, et me peame hakkama kärpima kunstilist programmi," nendib ta. Täna on Eesti Kontsert siiski EV Kultuuriministeeriumiga läbirääkimisi pidamas – mil moel metsiku hinnatõusu aeg üle elada nii, et põhitegevus kardinaalselt ei kannataks.
Eesti Kontserdi juht loetleb kokkuhoiukohti – näiteks on energiakokkuhoidu silmas pidades plaanis talvel teha võimalikult palju kaugtööd ja kokkupoole tuleb paratamatult tõmmata ka enne kontserti toimuvate proovide arvu suures kontserdisaalis.
"Kõiki variante praegu mõeldakse," ütleb Kertu Orro. Siiski kinnitab ta, et kõik Eesti Kontserdi väljakuulutatud kontserdid toimuvad, sügishooaeg on planeeritud pisut konservatiivsemalt kui varasematel aegadel ja jaanuarini kõik lubatu ka kehtib.
"Oma publikut me ei peta," kõlab kinnitus.
Teadmatust on siiski liiga palju ja esialgu on tagasi hoitud kevadise kontserdiplaani avalikustamisega.
Peaministri soovitust – mõneks ajaks energiamahukad asutused sulgeda – polevat Eesti Kontserdis veel kaalutud.
Asutuse juht räägib, et olenemata keskkonnast tingitud karmidest oludest on Eesti alati olnud kultuur-riik ja inimestele tuleb võimaldada osasaamine muusikast.
"Kontserte on korraldatud ka Teise maailmasõja ajal! Muusika on üks väheseid valdkondi, mida inimestel on rasketel aegadel väga-väga tarvis saamaks hingele kosutust ja mõtetele ruumi," leiab Kertu Orro.
Eesti Kontsert on üks organisatsioonidest, kes allkirjastas eelmisel nädalal vabariigi valitsusele saadetud avaliku pöördumise eelarveläbirääkimistel kultuurivaldkonnale lisarahastuse leidmise asjus.
Saatekülalise sõnul ühinesid kirjaga kultuuriorganisatsioonid ühel põhjusel – vajadus lisarahastuse järele kultuurisektoris on täna eluliselt oluline tagamaks kultuuri jätkusuutlik toimimine. Kultuuritöötajate palgad ja tegevustoetused on kõige kriitilisemad sektorid, mis tänaseks sõelale on jäänud.
"Kultuuritöötajate palgad on täna alla Eesti keskmist palka ja me peame tegema kõik, et väga kaua õppinud spetsialistid (näiteks Eesti Rahvusmeeskoori lauljad) saaksid oma professionaalset tööd tehes kasvõi keskmist palka. Vääriline tasu on juba utopistlik ja idealistlik määratlus, oleks vähemalt Eesti keskminegi palk."
Kertu Orro sõnul kimbutab professionaalide palkamiseks vajalik ressursipuudus ka Eesti Kontserti – nigela töötasu tõttu pole spetsialiste võimalik enam kaasata ja mida päev edasi, seda rohkem seda pinget tajutakse.
Orro sõnul Eesti Kontserdi enda meeskond peab veel vastu, sest tööl on pühendunud ja kultuuritöötajale omaselt suure südamega inimesed.
"Praegu, jah, meeskond veel püsib, aga see on väga viimase kriitilise piiri peal," tõdeb kontsertasutuse juht.
Tema sõnul on praegu aga pea võimatu mõelda Eesti Rahvusmeeskoori järelkasvule, sest noored andekad mehed sellise palga eest oma oskusi ära ei anna, mis sellest, et tegemist on maailmas täiesti unikaalse meeskooriga.
Eesti Kontsert on loomemajanduslikul põllul suur ja oluline lüli. Eesti Kontserdi nõrka positsiooni kukkumisega on löögi all kogu võrgustik, sest täna on neil üle tuhande igapäevase koostööpartneri.
Püsimaks konkurentsivõimeline, on hädavajalikud ka investeeringud. Nii on Pärnu Kontserdimaja saanud uue ilme ja Estonia kontserdisaalis vahetati välja saali rõdu toolid.
Kuid kui majanduslik sektor on nõrk, siis esimesena kannatavad alati investeeringud ja investeeringute vajadus Eesti Kontserdil on meeletu.
Ka Ukraina sõda on mõjutanud kontsertasutuse tööd. Koheselt peatati igasugune koostöö kõikide Vene ja Valgevene artistidega ning välistati kontserdimajade saali rendilepingud vene kontserdikorraldajatega.
Haapsalu Tšaikovski festivali uueks nimeks sai Haapsalu valgete ööde festival. Peterburi Jaani kirikuga ollakse praegu lepingulises suhtes ja Eesti Kontsert tasub kiriku kommunaalkulud. Sealne kogudus küll tegutseb, kuid kontsert-tegevus kirikusaalis on peatatud alates 2. maist.
Intervjuus äsjalõppenud suvel Poola Vabariigi tunnustuse pälvinud Kertu Orroga räägime inimeste tunnustamisest ja ametitest, millega ta kontserdimajas ise hakkama saaks. Samuti meeskonna hoidmisest, ebaõnnestumistest ja õppetundidest.
Aga ka muusikakooli klassis istuma jäämisest ja meres ujumisest.
Eesti mõjukaima kontserdiorganisatsiooni juht Kertu Orro peab koostööd Klassikaraadioga väga oluliseks.
"Tänu raadio otseülekannetele saavad kontserdist osa ka inimesed, kellel pole endal mingil põhjusel võimalik kontserti saalis kuulata. Klassikaraadio on kanal, läbi mille meie kontserdid jõuavad paljude inimesteni nii Eestis kui mujal, muusikast saavad seeläbi osa inimesed üle terve maailma. Me oleme selle koostöö eest äärmiselt tänulikud ja loodame selle jätkumist veel pikkadeks aastateks," ütleb Kertu Orro.
Klassikaraadio tänab usalduse eest ja vahendab Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi juba laupäeval, kui tänavu 50-aastaseks saanud ansambel Hortus Musicus dirigent Andres Mustoneniga eesotsas annab kontserdi "Pool sajandit paradiisiaias".
Otseülekanne algab laupäeval, 17. septembril kell 19.
Helirežissöör on Siim Mäesalu, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
- Intervjuu Kertu Orroga on Klassikaraadio saates "Delta" 16. septembril kell 14.
- Eesti Kontserdi peaprodutsent Maarit Kangron andis saates Delta ülevaate algava kontserdihooaja tipphetkedest.
Kuula: https://klassikaraadio.err.ee/1608702859/delta-14-septembril-eesti-kontsert-vaartkino-kuldar-sink-80/d0a937eebdf2d16fddadcc9233ce2782 - Kuula ka teisi saateid "Delta":
https://klassikaraadio.err.ee/1608702916/delta-15-septembril-sugisjazz-viinistu-maili-metssalu-erki-parnoja/1b32748676a57c3ebe1e2ab0c6db8627
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.