Balti jaamast väljub varahommikul rong eesti pärimusmuusika pealinna – Viljandisse.
2008. aasta märtsis avati Viljandi lossimägedes Pärimusmuusika Ait ja see sai koduks Eesti Pärimusmuusika Keskusele. Aida võlvlagedega keldrikorrusel tegutseb sest saati pärimusmuusika teabekogu.
Meie kohtumise päeval valmistutakse pärimusmuusika aidas traditsiooniliseks lõikuspeoks. See on pärimusmuusikute igasügisene kohtumispaik ja kogu maja on siginat-saginat täis.
Selle kõrval tutvume pärimusmuusika teabekogu haruldustega, saame teada, millist rolli mängib kogu juures Peeter Volkonski ning süveneme interneti avarustes avatud noodikogusse.
Teabekogu juhataja Inga Ronk selgitab, et pärimusmuusikale spetsialiseerunud kogu on kandud algusest peale üht ideed.
"Pärimusmuusika teabekogu idee autor ja tegelikult ka elluviija oli ikkagi Aleksander Sünter. Täpselt sellistel põhimõtetel nagu tema asja mõtestas, nii me edasi ka tegutseme. Kuskile ei ole kadunud soov pärimusmuusikat toetada, anda välja õppematerjale ja oma teadmisi, vahendada pillimeistreid, muusikuid, tudengeid, õpetajaid, lasteaiaõpetajaid, koolilapsi...," räägib Ronk.
"Meie suund on kitsalt pärimusmuusika ja pärimusmuusikat toetav kirjandus või heli või video," tutvustab Inga Ronk teabekogu.
"Enim kasutatav osa on repertuaarikogumikud ja laulumänguraamatud. Kogu selle asja juurde käib ikkagi ka pill. See tähendab, et me oleme ka pillilaenutus," selgitab ta.
Inga Ronk on pärimusmuusika keskuses töötanud ligi 10 aastat ja rõõmustab, et töö ja hobi käivad käsikäes.
"Me võtame ikkagi seda pärimusmuusika edendamise asja väga tõsiselt. Rõõmuga, aga ikkagi tõsiselt, et meil on oma missioon, meil on oma asi ajada."
Paar aastat pärast seda, kui Viljandi lossimägedes avas uksed pärimusmuusika ait, asutas Arvo Pärdi perekond Laulasmaale Arvo Pärdi Keskuse.
Esialgu tegutseti arhiiviks kohandatud eramajas, mis kandis nime Aliina. Selleks, et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserttegevusega, tuli ehitada uus ja senisest suurem hoone.
2018. aasta oktoobris avas uus ja ilus Arvo Pärdi keskus uksed külastajatele. Raadiokuulajatele avavad sealse arhiivi ja raamatukogu uksed arhivaar Anneli Kivisiv ja raamatukoguhoidja Toomas Schvak.
"Kui Arvo Pärt koos Nora Pärdga otsustas ühel hetkel luua siia keskuse, siis põhieesmärk oli hakata korrastama koju kogunenud materjale ja selleks kasutada juba ka abi, sest aeg on vaikselt tõstnud vanust ja sellevõrra vähendanud jõudu," räägib Anneli Kivisiv.
Tema arvates on see haruldane juhtum, et ühe isiku arhiiv muutub looja elu ajal suure huvi tõttu avalikuks.
Ka keskuse raamatukogu on tihedalt seotud Arvo Pärdi isikuga.
"Raamatukogu põhituuma moodustab Arvo ja Nora Pärdi kodune raamatukogu, mille nad keskusele üle andsid. Ja see on siiamaani meie raamatukogu üks väärtuslikumaid ja tähtsamaid osi," ütleb Toomas Schvak.
See, kust jookseb arhiivi ja raamatukogu piir, on Annelile ja Toomasele pidev mõistatuse lahendamine.
"Sest ükski inimese otsus ei saa olla standardne ja arvata võib, et see, kuidas helilooja on mingit raamatut või nooti kasutanud, sõltub ka sellest hetkest, mis mõte või tuju parasjagu oli," räägib Kivisiv.
Kui raamatud on enamuses raamatukogus, siis arhiivi on jõudnud need teosed, mis on olnud teoste loomise esimeseks kohaks, kuhu helilooja on teinud visandlikke märkmeid või lausa noote kirjutanud.
"Ja teine osa, mis arhiivis on, on kõik meie helikandjad. Ma arvan, et see on Arvo Pärdi muusikat puudutavatest kogudest Eesti üks parimaid, sest me proovime kaasaegselt hoida valikut, mis maailmas luuakse, salvestatakse ja mingisugusel vormil ka kandjale kantakse," lisab Kivisiv.
Saate autor on Lisete Velt.
"Kogutud muusika" on eetris pühapäeval, 9. oktoobril kell 9.
Kordub kolmapäeval, 12. oktoobril kell 21.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.