Eesti Muusikakoolide Liit (EML) tegi avaliku pöördumise Eesti Vabariigi valitsusele ja Riigikogu kultuurikomisjonile muusikakoolide õpetajate võrdseks kohtlemiseks üldhariduskoolide õpetajatega.
Fookuses on õpetajate palgataseme suur erinevus. Eriti valguses, kus 2023. aastast tõuseb üldhariduskooli õpetaja palga alammäär 1749 euroni.
EML ühendab 87 muusikakooli, 2000 õpetajat ja 12 000 õppurit.
Eestis on mitmeid muusikakoole, kus pilliõpetaja palgatase jääb 900 euro kanti. Täna varieeruvad muusikakoolide õpetajate palgad 900 eurost 1400 euroni ja muusikakoolide õpetajate töötasu sõltub omavalitsuse võimekusest ja prioriteetidest.
Seega üldhariduskooli õpetaja töötasu hakkab 2023. aastast erinema piirkonniti pea kahekordselt muusikakooli õpetaja töötasust.
Muusikakoolide õpetajad on panustanud oma õppesse keskmiselt 17 aastat ja muusikakoolid on olnud taimelavaks meie tänastele (tipp)interpreetidele, heliloojatele, muusikateadlastele ja paljudele teistele silmapaistvatele isikutele, kes on Eesti maailmakaardil tuntuks teinud.
Laulupeo traditsioon seisab paljuski muusikakoolides antud pilli- ja lauluõpetusel. Samuti on muusikakoolide missiooniks olnud tagada tulevikuks pilliõpetajate järelkasv, et kõikides Eestimaa piirkondades kvaliteetne muusikaharidus.
"Kui meil ei ole muusikakoole, siis meil ei teki ka järelkasvu professionaalsete muusikute näol," ütleb Eesti Vabariigi kultuuriminister Piret Hartmann.
"Suur probleem üle Eesti on see, et puudub ühtne süsteem ja huvihariduse õpetajate palgamiinimum, mis on olemas üldhariduskooli ja lasteaia õpetajatel. Ka riiklikul kultuuritöötajal on olemas palgamiinimum. Ei ole ka ühtset riiklikku õppekava, millest saaksid kõik muusikakoolid lähtuda./.../ Tarvis oleks ühtset ja tänases päevas hästi töötavat mudelit. Eesti Muusikakoolide Liit on nõus olema partneriks selle mudeli väljatöötamisel. Seda peaks tegema koostöös Haridusministeeriumiga ja võib-olla ka Kultuuriministeeriumiga," ütleb Piret Rips-Laul.
"See on ka üks põhjus, mis me ei allkirjastanud sel aastal üle pikkade aastate riigiga toimunud riigi eelarve strateegia läbirääkimiste protokolli. 2023. aasta riigieelarved on selgelt ebapiisavad," ütleb Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid.
"See ei ole Eesti mõistes jätkusuutlik tegevus. See on väga äärmuslik vahend, et me läheme hariduses, kuigi me räägime praegu huviharidusest, traditsiooniliste tegevuste piiramisele," ütleb Nõmme Muusikakooli direktor Indrek Vijard.
Saates võtavad sõna Eesti Vabariigi kultuuriminister Piret Hartman, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse liige, helilooja Piret Rips-Laul, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid ja Nõmme Muusikakooli direktor Indrek Vijard.
"Helikaja" toimetajad on Marge-Ly Rookäär ja Nele-Eva Steinfeld.
Helimontaaži tegi Katrin Maadik.
Eetris laupäeval, 29. oktoobril kell 9.
Kordub pühapäeval, 30. oktoobril kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.