"Kes naerab viimasena, naerab paremini," ütleb paks rüütel Falstaff Shakespeare näidendis.
Kogu elu oli Verdi püüdnud kirjutada koomilist ooperit, leidmata õiget materjali. Kui mitte arvestada Verdi nooruspõlve ebaõnnestunud katsetust ooperiga "Kuningas üheks päevaks" (1840) on "Falstaff" ainus koomiline ja üldse viimane ooper helilooja sulest.
Sir John Falstaff on kogenud suli, kellel pole vastutustunnet ega moraalseid põhimõtteid. Sellegipoolest on ta seltskonnalõvi, keda armastatakse tema ürgse elurõõmu pärast.
Ooperi keskmes on tema püüdlus leida oma rahalisele kitsikusele lahendus, kasutades ära kaht jõukalt abielus olevat daami.
Falstaff kirjutab kummalegi naisele identse armastuskirja, arvates, et sellega on asi korras. Kuid tema "ohvrid" pole rumalad: nad avastavad Falstaffi pettuse ja otsustavad alatule mehele õpetust anda.
""Falstaffi" tekst on ühtlasi nii tema tugevus kui ka nõrkus – see on vaimukas, aga seda on nii palju, et see hakkab muusikaga konkureerima," ütleb Rahvusooperi kunstiline juht Arvo Volmer.
Seetõttu otsustati tuua ooper lavale kontsertettekandes.
Rahvusooperi põhitrupis pole praegu ka Falstaffi peaosadesse sobivaid soliste ja seega laulab nimiosa Gruusia bariton, kes ongi Falstaffi rollis kuulsaks saanud.
Varem on seda ooperit esitanud ka Armeenia sopran Aniu Yorentz ning Rahvusooperi värske trupiliige, bartiton Leonardo Neiva Brasiiliast.
Arrigo Boito libreto Shakespeare'i näidendite "Windsori lõbusad naised" ja "Henry IV" ainetel.
Maailmaesietendus toimus 9. veebruaril 1893 Teatro alla Scalas.
Osades:
Falstaff, paks rüütel – Misha Kiria (Gruusia)
Härra Ford, rikas linnakodanik – Leonardo Neiva
Proua Ford, tema abikaasa – Ani Yorentz (Armeenia)
Nannetta, nende tütar – Elena Bražnik
Meg Page – Helen Lokuta
Proua Quickly – Maria Streijffert (Rootsi)
Fenton, Nannetta austaja – Heldur Harry Põlda
Doktor Caius, veel üks Nannetta austaja – Mart Madiste
Bardolfo, Falstaffi kannupoiss – Mehis Tiits
Pistola, Falstaffi kannupoiss – Raiko Raalik
Linnakodanikud, Fordide teenijad, Windsori pargis toimuval maskeraadil osalejad – Rahvusooper Estonia koor
Rahvusooper Estonia orkester
Dirigent Arvo Volmer
Koormeister Heli Jürgenson
Vastutav pianist-repetiitor Jaanika Rand-Sirp
Pianist-repetiitor Ave Wagner
Inspitsient Riina Airenne
Ooperi salvestasid 5. novembril 2022 Estonia kontserdisaalis helirežissöör Teet Kehlmann ja toimetaja Anne Aavik.
Sisu kokkuvõte
I vaatus, 1. stseen: Tuba Sukapaela kõrtsis
Rõõmsameelne paks kelm Falstaff pitseerib kõrtsis aega veetes usinalt kinni kaks kirja. Teda jälgivad tema käratsevad ja kontrollimatud kaaslased Bardolfo ja Pistola.
Falstaff on välja mõelnud plaani oma rahapuuduse leevendamiseks: ta on kirjutanud identse kirja proua Page'ile ja Fordile, kahe jõuka linnakodaniku naistele, kellega ta loodab sõlmida tulusa suhte.
Kohale saabub riiakas dr Caius, kes kohe Falstaffiga tüli norima hakkab, väites, et tema kõlbeliselt laostunud sõbrad Bardolfo ja Pistolajootsid ta eelmisel õhtul purju, tegid ta taskud tühjaks, lõid tema teenreid ning varastasid kaks ta hobust.
Falstaff on alandatud doktor Caiuse suhtes rahulik ja ükskõikne ning doktor lubab pühalikult, et ei joo selliste kaabakatega enam kunagi. Falstaff manitseb voorust ja kõlblust teeseldes oma kaaslasi nende edasise käitumise pärast: "Varastage viisakalt ja õigel hetkel."
Falstaff käsib Bardolfol ja Pistolal toimetada oma armastuskirjad proua Fordile ja proua Page'ile, kuid nad keelduvad, väites, et sellises salakavalas plaanis osalemine oleks vastuolus nende põhimõtete ja autundega.
Falstaff ei lase end heidutada, vaid kutsub paaži, kes toimetab kirjad kohale.
Falstaff noomib oma kaaslasi iroonilises jutluses au kohta.I vaatus, 2. stseen: Aed Fordi maja ees
Heas tujus ühinevad prouad Page ja Quickly Alice Fordi ja tema tütre Nannettaga.
Meg Page ja Alice Ford võrdlevad Sir John Falstaffilt äsja saadud häbematuid kirju ning avastavad, et kirjad on ühesugused.
Naised puhkevad naerma ja põlgavad Falstaffi häbematust, otsustades jultunud rüütlile õppetunni andmiseks talle kätte maksta.
Saabuvad Ford (Alice'i abikaasa), Fenton (kes soovib abielluda Fordi tütre Nannettaga), dr Caius (kosilane, keda Ford peab Nannetta jaoks sobivamaks) ning Bardolfo ja Pistola, kes loodavad Falstaffile enda alandamise eest kätte maksta: Bardolfo ja Pistola reedavad Falstaffi ning paljastavad härra Fordile tema plaani Windsori naisi võrgutada.
Mehed lahkuvad, et oma intriige kavandada, kuid Fenton ja Nannetta jäävad maha teineteisega kurameerima.
Nannetta on häiritud ja segaduses, kuna tema isa on korraldanud tema abielu põlastusväärse dr Caiusega.
Naised peavad salanõu, mida Falstaffiga ette võtta. Nad otsustavad saata proua Quickly Falstaffi juurde sõnumiga, teatades rüütlile, et Alice Ford on tema pakkumisega nõus.
Nii meelitavad nad Falstaffi Fordi majja ja tegelevad temaga.
Abikaasade teadmata on ka mehed pununud intriige Falstaffi lõksumeelitamiseks: Ford kohtub Falstaffiga maskeeritult ja varjatud nime all.
Ta meelitab Falstaffi oma majja, et teda halastamatult karistada.II vaatus, 1. stseen: Sukapaela kõrtsis
Bardolfo ja Pistola teesklevad patukahetsust, paludes Falstaffil neile andestada ja head suhted taastada.
Proua Quickly kummardab Falstaffi ees ja kõnetab teda peenelt pilkavas toonis tiitliga reverenza, "Teie majesteet," meelitades naiivset rüütlit ja ajades ta segadusse.
Proua Quickly ütleb Falstaffile, et Alice on üks õnnetu naine. Falstaff on äratanud tema kire ja naine ihkab meeleheitlikult mehe armastust.
Proua Quickly korraldab kiirelt Falstaffi ja Alice'i kohtumise, kui tolle armukade abikaasa on eemal: dalle due alle tre – "kahe ja kolme vahel."
Falstaff on enesega rahul, olles kindel, et tema armuseiklus Alice Fordiga õnnestub tänu tema isiklikule sarmile, enesekindlusele ja energilisusele kindlasti.
Bardolfo teatab, et üks võõras soovib Falstaffiga tutvuda. Tema nimi on sinjoore Fontana (maskeeritud härra Ford).
Ta toob Falstaffile kingituse, suure pudeli Küprose veini, näidates sellega üles oma tänu.
Sinjoore Fontana pöördub Falstaffi poole auväärsel toonil ja komplimendiga, et Falstaff on oma maine poolest suur maailmatundja ning sellisena suudab ta kindlasti Fontana kitsikusest päästa.
Ta ütleb Falstaffile, et tunneb meeleheitlikku armastust voorusliku pr Fordi vastu, kuid seni pole naine tema armastusele vastanud.
Ta pakub, et kui Falstaff aitaks teda, võluks proua Fordi, sulataks ta üles ja võidaks tema poolehoiu, oleks naine pärast seda tema suhtes ehk leplikum.
Sinjoore Fontanal on lihtne Falstaffi veenda, pakkudes talle tasuks kulda, kui ta aitab Fontanal proua Fordi soosingut võita, ning see on vaesele rüütlile ahvatlev pakkumine:
Falstaff on ideest vaimustuses. Ilma kõhkluseta võtab Falstaff sinjoore Fontana tasu innukalt vastu, ärritades teda, öeldes justkui möödaminnes, et tal on kohtumine proua Fordiga juba plaanitud: dalle due alle tre, pärastlõunastel tundidel, mil tema abikaasa on alati ära.
Falstaff, olles rõõmus oma uue rolli üle meeleheitel sinjoore Fontana vahemehena, on enda üle uhke: Te lo cornifico – "Teen temast sarvekandja."
Falstaff lahkub, et panna selga oma parimad riided. Üksi jäänud Ford on segaduses ja hämmingus, suutmata uskuda, et tema naine on petlik ja truudusetu: È sogno, "See on unenägu."
Siis satub ta raevu, mõistab hukka abieluinstitutsiooni ja kuratlikud naised: ta vannub, et maksab selle eest kätte.
Falstaff naaseb, riietatuna oma kõige peenematesse rõivastesse. Käsikäes väljudes vahetavad nad ülepaisutatud viisakusi: rüütel on oma eelseisvale võidule mõeldes rõõmus.
Ford on ahastuses ja raevus, kuid peidab tunded teeseldud naeratuste taha.II vaatus, 2. stseen: Tuba Fordi majas
Proua Quickly annab proua Fordile ja proua Page'ile üksikasjaliku ülevaate oma kohtumisest Falstaffiga, naeruvääristades Falstaffi, kui kordab kohtumise aega: dalle due alle tre.
Naised valmistuvad oma ohvri saabumiseks: teenijad panevad suure pesukorvi akna lähedale ja neid juhendatakse, et kutsumise peale peavad nad korvi jõkke tühjendama.
Nannetta katkestab ettevalmistused, teatades emale läbi pisarate, et isa nõuab, et ta abielluks eemaletõukava dr Caiusega. Proua Ford, kes mõistab tütre kitsikust, kinnitab talle, et sekkub ja teeb kõik, et isa soov ei täituks.
Teatatakse Falstaffi saabumisest.
Kõik peidavad end, jättes proua Alice Fordi rahulikult oma lautoga toolile istuma.
Falstaff asub kohe Alice'iga kurameerima. Teda meelitades vabandab ta oma ülekaalulisuse pärast. Falstaff suurustab oma noorusega: Quand'ero paggio del Duca di Norfolk – "Kui ma olin Norfolki hertsogi paaž, olin nii sale, nõtke ja vilgas, et oleksin võinud läbi sõrmuse pugeda."
Just siis, kui kelmikas rüütel on Alice'iga kurameerides edu saavutamas, teatab proua Quickly, et saabumas on häiritud ja ärritunud Meg Page.
Falstaff peidab end kiiresti sirmi taha.
Meg teatab, et Ford otsib teda ja on meeletult armukade, olles veendunud, et Alice'il on majas peidus armuke, ning on otsustanud ta paljastada.
Ford saabub koos Fentoni, dr Caiuse, Bardolfo, Pistola ja teiste vandenõulastega. Ford kahtlustab, et Falstaff peidab end pesukorvis. Ta avab korvi, loobib kogu musta pesu üle põranda laiali, ent ei leia Falstaffi.
Frustreerituna läheb ta koos meestega ülejäänud maja läbi otsima, lootes ulja rüütli leida.
Pärast meeste lahkumist tuleb Falstaff sirmi tagant välja, naised peidavad ta kiirelt suurde pesukorvi, kuhjavad tema peale mustad riided ja panevad korvile kaane peale.
Selle sagina ajal jäävad Nannetta ja Fenton märkamatuks, peites end vaikselt sirmi taha. Hetk hiljem naasevad Ford ja tema kaaslased senisest raevukamatena ja kindla kavatsusega rüütel üles leida.
Kui kõik seisavad vaikides, kostub sirmi tagant vali suudlemine.
Ford on elevil, olles veendunud, et ta on lõpuks ometi tabanud end peitnud Falstaffi. Mehed liiguvad sirmi poole, olles valmis rüütlile täie raevuga kallale tungima. Naiste naer summutab Falstaffi hüüded. Ta on pesukorvis peitumisest lämbumas.
Mehed tõmbavad sirmi eest ära ning leiavad oma hämmastuseks Fentoni ja Nannetta, kes on oma lembehetkes kogu ümbritseva kära
ja segaduse unustanud.
Taas pettumusest vallatud Ford vihastub ägedamalt kui varem, noomib Fentonit ja käsib tal majast lahkuda.
Äkki teatab Bardolfo, et näeb väljas Falstaffi. Ford ja mehed tormavad välja ning jälitavad teda. Kui mehed on lahkunud, kutsub proua Ford oma teenijad, kes tõstavad vaevaga pesukorvi akna juurde ja tühjendavad selle all voolavasse Thamesi.
Ford naaseb, olles rõõmus, kui näeb, kuidas Falstaff kohmakalt veest välja ronib: kättemaks on täide viidud, kõik tunnevad rõkkavat võidurõõmu.-------- Vaheaeg ----------
III vaatus, 1. stseen: Sukapaela kõrtsi ees
Päikese loojudes pöördub Falstaff pettunult ja kurvalt tagasi Sukapaelakõrtsi, kus ta kurdab oma häbi ja alandamise üle ning kirub maailma õelust.
Ta tellib klaasi hõõgveini, kallab selle endale sisse ja jutustab siis, millise ennekuulmatu kohtlemise osaks ta Windsori prouade juures sai. Tasapisi saab vein temast võitu ja tema usk iseendasse taastub.
Äkki ilmub tema ette proua Quickly, kellel on järjekordne sõnum Alice'ilt, kuid Falstaff tõrjub ta eemale.
Naise korduvad austusavaldused äratavad Falstaffis kättemaksuhimu ja raevu. Proua Quickly püüab järjekindlalt taastada rüütli usaldust Alice'i vastu: ta apelleerib Falstaffi haavatavusele, kinnitades talle Alice'i jätkuvat kiindumust tema vastu.
Proua Quickly lepib kokku veel ühe kohtumise Falstaffi ja proua Fordi vahel keskööl Herne'i tamme juures Windsori pargis.
Falstaff maskeerib end mustaks jahimeheks, "mustaks rüütliks", kes legendi kohaselt seda kohta kummitab.
Vandenõulased – Alice, Meg, Nannetta, Ford, Fenton ja dr Caius – on aga nende vestlust pealt kuulanud. Nad ühinevad ja otsustavad, et maksavad Falstaffile lõplikult kätte: nad hirmutavad pahaaimamatut Falstaffi, olles maskeeritud haldjateks ja kuraditeks.
Ford ja dr Caius punuvad järgmist intriigi. Plaani kohaselt riietab Caius end mungaks ja Nannetta looritatakse valgesse.
Nad abielluvad veel sel samal ööl ja saavad Fordi õnnistuse. Proua Quickly kuuleb aga nende plaane pealt ja lubab nad peatada.
Ta jookseb ära, et teavitada Alice Fordi ja Nannettat vandenõust.III vaatus, 2. stseen: Herne'i tamm Windsori pargis
Kuuvalgel ööl kogunevad vandenõulased oma maskeeringutes. Fenton ümiseb Nannettale serenaadi. Nannetta saabub ja nad embavad teineteist.
Alice Ford ja proua Quickly on otsustanud nurjata Fordi plaanid dr Caius ja Nannetta ametlikult paari panna.
Nad annavad Fentonile mungakuue. Ilmub Falstaff, kandmas kahte hirvesarve ja hiiglasuurt keepi.
Olles pühalikult loendanud kesköötunnil kõlanud 12 kellalööki, kuuleb ta Nannettat lauluga haldjaid kutsumas.
Ilmub Alice Ford ning Falstaff püüab kohmakalt teda emmata. Alice tõmbub eemale, hoiatades, et Meg on lähedal. Meg ilmubki, et hoiatada neid teda jälitava nõiakarja eest: Alice põgeneb hirmu teeseldes.
Ilmuvad Nannetta ja vaimud. Meg on maskeeritud roheliseks nümfiks, Pistola saatüriks ning lapsed paharettideks ja haldjateks.
Kõik tantsivad Falstaffi ümber: nad peksavad ja löövad teda jalgadega ning mõistavad ta hukka kui "ebapuhta sureliku", hüüdes samal ajal pizzica, pizzica – "näpista ja hammusta teda".
Falstaff ehmatab ennast oimetuks ja kogeb paanilist hirmu: ta usub, et kui üleloomulikke olendeid vaatab, on ta hukule määratud, ja heidab näoli maha, lubades kogu aeg, et parandab oma käitumist.
Äkki libiseb Bardolfo kapuuts kogemata ta näo eest. Falstaff tunneb ta ära ja kogu komejant saab läbi.
Falstaff muudab oma meelt, leppides oma alandamisega filosoofiliselt, kahetsedes, kuid hea tujuga.
Shakespeare'i "Windsori lõbusates naistes" kurdab Falstaff: "Mulle hakkab tunduma, et mind on tehtud eesliks" ja Henry IV esimeses osas: "Nad kogesid kogu seda naudingut vaid tänu minule" ja "Ma ei ole mitte ainult ise teravmeelne, vaid ka põhjus, miks teised on teravmeelsed."
Ford lubab oma tütrel Nannettal dr Caiusega abielluda, kuid naised on otsustanud tema plaani nurjata. Proua Quickly teeb Bardolfost haldjakuninganna, riietades ta kleiti ja loori ning dr Caius usub, et teda pannakse paari Nannettaga. Tegelikkuses saab Nannettaga abiellumiseks õnnistuse hoopis mungariietuses Fenton.
Alice Ford õhutab oma abikaasat, kes pole teadlik asjaosaliste tegelikust identiteedist, korraldama kaksikpulmad. Pärast abiellumist eemaldavad kõik oma maskeeringu ja petumäng saab läbi: haldjakuninganna ehk maskeeritud Bardolfo on "abiellunud" dr Caiusega ning paari pandi ka kaks noort armastajat, Fenton ja Nannetta.
Ford lepib oma kaotusega kombekalt. Alandatud Falstaff leiab lohutust, et lisaks temale on ka kedagi teist naeruvääristatud.
Kõik ühinevad austusavaldusega inimese rumalusele: Tutto nel
mondo è burla – "Kõik siin maailmas on nali."Allikas: Rahvusooper Estonia kava, autor Liina Viru
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.