Eesti Muusikakoolide Liit (AML) tegi 12. oktoobril 2022 avaliku pöördumise Eesti Vabariigi valitsusele ja Riigikogu kultuurikomisjonile muusikakoolide õpetajate võrdseks kohtlemiseks üldhariduskoolide õpetajatega.
Fookuses on õpetajate palgataseme suur erinevus, nimelt 2023. aastast tõuseb üldhariduskooli õpetaja palga alammäär 1749 euroni. Muusikakoolide õpetajate palk jääb endiselt vahemikku 900 eurost 1400 euroni ning Eestis on muusikakoole, kus pilliõpetaja palgatase jääb koguni alla 900 euro.
Seega üldhariduskooli õpetaja töötasu hakkab jaanuarist 2023 piirkonniti pea kahekordselt erinema muusikakooli õpetaja töötasust.
Muusikakoolide õpetajate töötasu on otseselt seotud omavalitsuse majandusliku käekäigu, võimekuse ja prioriteetidega.
Muusikakoolide õpetajad on oma eriala õppinud keskmiselt 17 aastat, nad on pühendunud muusikakunsti edasiandmisele ning muusikakoolid on kasvulavaks meie interpreetidele, heliloojatele, muusikateadlastele ja paljudele silmapaistvatele eestlastele.
Meie pooleteise sajandi pikkune laulupeotraditsioon toetub samuti otseselt muusikakoolides antud pilli- ja lauluõpetusele.
Muusikakoolis õppimine laiendab noore inimese maailmapilti ja on otseselt seotud tema vaimse tervisega.
Eesti Vabariigi kultuuriminister Piret Hartman välistab võimaluse muusikakoolide (kasvõi ajutise) sulgemise osas.
"Kui meil ei ole muusikakoole, siis meil ei teki ka järelkasvu professionaalsete muusikute näol," ütles kultuuriminister.
Kuigi Eesti professionaalsetes kollektiivides tuleb rahvusvaheline koosseis vaid kasuks, on ministri sõnul mõeldamatu, et meie esinduskollektiivid koosneksid ainiti mitte-eestlastest.
Hartman märkis, et valdkondi, kus lapsed huviharidusega tegelevad ja kust nad hiljem liiguvad professionaalsel tasandil kultuurivaldkonda, on väga palju.
Muusikakoolide sulgemine seaks tema sõnul lapsed väga keerulisse olukorda.
"Igast lapsest ei saa professionaalset muusikut, aga kogu huviharidus annab lastele võimalusi ennast teostada. Paljud lapsed ei ole võib-olla tublid üldhariduskoolis, aga nad on väga tublid mõnes huvikoolis. See annab võimaluse ennast hästi tunda ja saada maailmapilt laiemaks," selgitas Hartman.
Eesti Muusikakoolide Liidu tehtud pöördumine on appikarje.
"Suur probleem üle Eesti on ühtse süsteemi puudumine," ütles EML juhatuse liige Piret Rips-Laul.
Huvihariduse õpetajate palgamiinimumi ei ole, see on küll olemas üldhariduskooli õpetajatel ja lasteaia õpetajatel. Ka riiklikul kultuuritöötajal on olemas palgamiinimum. Ei ole ka ühtset riiklikku õppekava, millest saaksid kõik muusikakoolid lähtuda.
Rips-Laulu sõnul on kohe tarvis ühtset ja tänases päevas hästi töötavat mudelit.
"Eesti Muusikakoolide Liit on nõus olema partneriks selle mudeli väljatöötamisel ja seda peaks tegema koostöös Haridusministeeriumiga, võib-olla ka Kultuuriministeeriumiga," ütles Rips-Laul.
Tema sõnul ollakse fleksibiilsed ning valmis kokkulepeteks, mis tagaks muusikakoolide edasised arengusuunad ja kvaliteetse õppeteenuse. Valdkonna kitsaskohtadele parimate lahenduste leidmiseks on kokku lepitud kohtumine kultuuriministriga.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid rääkis saates, et omavalitsused on praegu olukorras, millesarnast varem ei ole olnud.
Energiakriis, inflatsioon ja sõjapõgenikud on ära söönud tagavarad, sõjast tingitud ängi lõpp on prognoosimatu ning maailmamajanduse raskused ulatuvad otsapidi igasse Eestimaa külasse.
Nüüd ongi küsimus – mis on elutähtis ja mis mitte?
Kehvas olukorras toimetulekuks on hädavajalik riigi abi.
"See on ka üks põhjus, mis me ei allkirjastanud sel aastal üle pikkade aastate riigiga toimunud riigi eelarve strateegia läbirääkimiste protokolli. 2023. aasta riigieelarved on selgelt ebapiisavad," ütleb Luhalaid ja tunnistab samas, et täiemõistusliku inimesena ta ju teab olukorda – ka riigi rahakott on kõhnuke.
Kas muusikakoolide õppemaks tõuseb? Luhalaid arvab, et ühe variandina tuleb koolidel seda paratamatult kaaluda:
"Kus võimalik, seal arvatavasti õppemaksu ka tõstetakse."
Luhalaidi sõnul pole kultuurivaldkonnas kunagi olnud raha üleküllust ning lähiaastad selles osas parandust ei too. Kas olukorrale üldse leidub täna lahendust?
"On küll käimas mõned tegevused, kuid mina ei ole praegu õige neid kokkuleppeid kommenteerima."
Eesti omavalitsuste võimekus on väga erinev. Suurim ja rikkaim omavalitsus, Tallinn, on muusikakoolide õpetajate palku (küll ajaintervalliga) tõstnud vastavalt üldhariduskoolide õpetajate omaga.
"See on pretsedenditu, sellist palgatõusu ei ole Eesti haridusmaastikul ju varem olnud," ütles Nõmme Muusikakooli direktor Indrek Vijard eelolevat üldhariduskoolide õpetajate palgatõusu kommenteerides.
Olukord pealinna muusikakoolides pole kõige hullem, kuid maakonniti on asi väga ebaühtlane.
"Me teame, et Eestis on regionaalne võimekus väga erinev," ütleb Vijard.
"Riik peaks olema omavalitsustele väga hea partner."
Muusikakoolis lapsevanema osalustasu tõstmine on tema arvates väga keeruline teema ning üldhariduskoolide õpetajate palgatõusule analoogset muusikakoolide õpetajate palgatõusu saavad endale lubada praegu vaid väga kindlal järjel olevad omavalitsused.
Muusikakoolide õpetajate atesteerimisnõue ei kehti juba hea mitu aastat, kuid uute õpetajate leidmine on igapäevane küsimus.
Vijardi sõnul on muusikakooli õpetajatele võimalik maksta vastavalt tema staažile ja paljud instrumendiõpetajad on tööl ka mõnes orkestris. Nüüd on omaette küsimus – kumb siis on põhitöö, kas töö koolis või orkestris?
Muusikakoolides on õpetajate tundide arv kooliti küll erinev, kuid olukorda, kus muusikakooli õpetaja peab mingigi koormustasu saamiseks töötama kahes-kolmes muusikakoolis, seda Vijard mõistlikuks ei pea.
Muusikakooli õpetaja palk peaks motiveerima noort inimest, sest muusikakooli perele tuleb ainult kasuks, kui õpetajate vanus roteerub. Muusikakoolide sulgemist Vijard mõistlikuks ei pea.
"See ei ole Eesti mõistes jätkusuutlik tegevus. See on väga äärmuslik, kui me läheme hariduse (kuigi me räägime praegu huviharidusest) traditsiooniliste tegevuste piiramisele," ütleb Indrek Vijard.
"Sellega me lõikame endale näppu väga valusasti."
Eesti Muusikakoolide Liit ühendab 87 muusikakooli, 2000 õpetajat ja 12 000 õppurit ja muusikakoolide üks olulisne missioon on tagada kõikides Eestimaa piirkondades kvaliteetne pilliõpe ja muusikaharidus.
EML pöördumine muusikakoolide õpetajate palga teemal pole tekkinud tühjale kohale, probleemid ulatuvad kaugele.
Saates rääkisid muusikakoolide liidu avaliku kirja teemal Eesti Vabariigi kultuuriminister Piret Hartman, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse liige, helilooja Piret Rips-Laul, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevjuht Veikko Luhalaid ja Nõmme Muusikakooli direktor Indrek Vijard.
Saate toimetasid Marge-Ly Rookäär ja Nele-Eva Steinfeld.
Helioperaator oli Katrin Maadik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.