Munk Pimeni rolli laulab bass Ain Anger.
Teistes peaosades astuvad üles:
Ildar Abdrazakov (Boriss), Lilly Jørstad (Fjodor), Anna Denisova (Kseniya), Alexey Markov (Štšelkalov), Dmitry Golovnin (Grigori), Norbert Ernst (Šuiski), Yaroslav Abaimov (Jurodivõi) ja Stanislav Trofimov (Varlaam).
La Scala koori ja orkestrit dirigeerib Riccardo Chailly.
Mussorgski rahvadraama võimu jõhkrusest ja üksindusest on inspireeritud Puškinist.
Ooperil on tugev side La Scalaga: see oli koht, kus toimus debüütetendus Itaalias 1909. aastal ja teatri ajalukku on läinud Juri Ljubimovi lavastus 7. detsembril 1979, mida dirigeeris Claudio Abbado, keda abistas Riccardo Chailly.
Oma üheksanda hooaja inauguratsiooniks valis Riccardo Chailly Mussorgski ooperi esimese versiooni, milles isiklik draama peegeldub kollektiivses tragöödias, mille tähendus on veelgi rikkamaks muutunud.
Covent Gardeni endise direktori Kasper Holteni lavarežii lisab vaadet Venemaa ajaloole, võimendab emotsionaalset elamust mõtisklemisega mälu väärtuse ja tunnistamise üle.
Otseülekanne Milaano La Scalast.
Toimetaja stuudios on Kersti Inno.
Kohapealt vahendab meeleolusid Anne Aavik.
Sisukokkuvõte:
Ooperi tegevus toimub Venemaal aastatel 1598–1605, nn "segasel ajal", mis algab Boriss Godunovi tsaariks kroonimisega ja lõpeb ta surmaga.
1. stseen: Moskva lähedal, Novodevitši kloostri juures.
Politsei sunnib Vene talupoegi anuma Boriss Godunovi, et ta võtaks endale Venemaa vaba trooni, kuid Boriss keeldub tsaariks saamast.
Duuma sekretär Štšelkalov palub rahval palvetada. Boriss leebub.
Möödub palverändurite rongkäik, kes kuulekalt Jumala poole palvetavad abi saamiseks.
2. stseen: Kremli väljak
Rõõmustavad rahvahulgad ja pidulik kellahelin annavad märku Borissi kroonimisest.
Uus tsaar on aga murelik: ta südant rõhub halb eelaimus.
Pärast lühikest palvet kutsub tsaar kõiki, bojaaridest kerjusteni, kroonimispeole.
3. stseen: kamber Tšudovi kloostris
Mungakongi laua taga kirjutab vana munk Pimen Venemaa kroonikat.
Noor munk Grigori ärkab õudusunenäost ja küsib Pimenilt surnud Tsareevitši Dimitri, Venemaa trooni seadusliku pärija kohta.
Pimen räägib talle Dimitri mõrvast. Boriss oli mõrvaga seotud.
Nüüdseks oleks Dimitri olnud Grigori vanune ja õigustatud Tsaar.
Grigori otsustab kloostrist põgeneda ja mõistab Borisi hukka: "Sa ei pääse inimeste ega Jumala kohtuotsusest!"
4. stseen: Leedu piiri lähedal asuv võõrastemaja
Nüüd on Grigori missioonil Boriss paljastada ja end Tsareevitš Dmitriks kuulutada.
Ta satub piiri lähedal asuvasse võõrastemajja koos kahe hulkuva munga Varlaami ja Missailiga ning kasutab neid kattevarjuna.
Kohe kui ta on küsinud teed piirile võõrastemajapidajalt, kes hoiatab, et piiril patrullitakse tihedalt, siseneb politseinik, kellel on Grigori vahistamismäärus.
Ohvitser on kirjaoskamatu, nii et Grigori loeb käskkirja, asendades Varlaami kirjelduse enda omaga.
Aga Varlaam oskab lugeda. Grigori põgeneb.
5. stseen: Kremlis tsaari eluruumides
Borisi tütar leinab oma kihlatu surma.
Boriss lohutab teda hellalt, räägib pojaga troonipärimisest, siis mõtiskleb endamisi oma lohutamatu kurbuse üle: Kõik, mis ta oma rahva heaks teeb, näib olevat valesti ja kõiges süüdistatakse teda pärast tsarevitši mõrva.
Võimas bojaar Shuiski toob uudise Venemaa troonile pretendeerijast, keda toetavad Poola õukond ja paavst.
Kui Boriss saab teada, et teeskleja väidab end olevat Dmitri, on ta sügavalt vapustatud. Shuiski rahustab teda uuesti, et tõeline tsareevitš tapeti, ja räägib, et nägi poisi surnukeha pärast tema mõrva – kolme päeva jooksul polnud lagunemisest märkigi, vaid salapärane sära.
Shuiski lahkub ja Boriss annab oma hirmule teed, kujutledes, et näeb Dmitri kummitust.
Süütundest ja kahetsusest räsitud, palvetab ta andestust paludes.
6. stseen: Vassili Blažennõi kiriku ees
Rahvas arutab kuuldusi vale-Dmitrist.
Rahva hulka ilmub vaga hull Jurodivõi, õnnelik saadud kopikaga.
Paraku krahmavad poisid tal selle käest.
Kirikust väljub tsaar koos bojaaridega. Näljane rahvas anub leiba.
Jurodivõi kaebab tsaarile, et poisikesed võtsid ta kopika ja käsib nad tappa, nagu tapeti väike tsareevitš.
Vahid tahavad Jurodivõile kallale tormata, Boriss aga peatab nad ja palub õndsakest enda eest palvetada.
Jurodivõi vastab, et lapsetapja eest ta ei palu.
7. stseen: Kremlis
Bojaaride duuma arutab, mida võtta ette vale-Dmitri ja tema vägedega.
Ilmub Šuiski, kes kirjeldab, kuidas ta tsaari tuppa piiludes nägi täiesti segaseks läinud Borissi. Teade tsaari arukaotusest võetakse vastu umbusuga, kuid siis ilmub Boriss ise täpselt sellises olukorras, nagu Šuiski oli rääkinud.
Suure vaevaga võtab tsaar end kokku ja pöördub bojaaride poole.
Šuiski teeb ettepaneku ära kuulata ukse taga ootav auväärne vanamees.
Pimeni jutustus sellest, kuidas üks pime karjus Dmitri haual nägijaks sai, võtab tsaarilt viimse jõu. Tundes surma lähenevat, kutsub ta enda juurde Fjodori.
Hüvastijätul paneb ta nooruki südamele õiglaselt valitseda.
Boriss sureb, tundnud end korraks veel tsaarina.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.