"Kunst on usk," kirjutas Harri Kiisk Artur Kappi tsiteerides Tallinna konservatooriumi üliõpilasena oma kõige esimeses artiklis. Seda võib ka tema enda eluhoiaku kohta öelda.
13. detsembril möödub Harri Kiisa (1922-2000) sünnist 100 aastat.
Paadipõgenikuna võõrsõjaväe mobilisatsiooni eest pagedes leidis ta kodu Stockholmis ja tegutses seal aktiivselt eesti kultuuri arendaja ja hoidjana.
Eesti ajakirjaniku ja muusikategelase elu oli täis erilisi sündmusi, kontakte ja seiku.
Harri Kiisk tegutses Stockholmis väga laia haardega. Praegu öeldakse selliste inimeste kohta – kultuurikorraldaja.
Ta oli koorijuht, klaverisaatja, kooliõpetaja ja muusikakriitik, organiseerija, samuti ajakirjanik, Rootsi tähtsaima eestikeelse ajalehe "Teataja" tegevtoimetaja.
"Teatajat" tellisid väliseestlased mitmel pool maailmas ning hõlma all vargsi toodi seda vaba sõna väljaannet ka nõukogude Eestisse.
Harri Kiisk on pagulaskonna ajastu kroonika autor, ütleb muusikamuuseumi omaaegne arhiivitoimetaja, helilooja Alo Põldmäe ("Arhivaarseid avastusi", Eesti Raadio 2000).
"Teataja" veergudel olid tänu Kiisale välis-eesti kultuurisündmused ja ka kodu-Eesti uudised põhjalikult kajastatud.
Suure muusikafänni ja eesti muusika patrioodina kogus ta noote ja plaate. Tema kollektsioonis, mis on pere poolt üle antud Eesti teatri- ja muusikamuuseumile, on rohkesti eesti heliloojate käsikirju.
Eesti muusika esitamine, ettekannete korraldamine ja kajastamine oli tema tegevuse keskpunktiks.
Harri Kiisal oli visioon, et muusika aitab Eestit hoida maailmakaardil ka okupatsiooniaastatel. Kirglikult hoidis ta eesti muusikat Rootsis pildil ja oli oma hea sõbra Eduard Tubina loomingu propageerija.
Tema idee oli abistada ka kodumaal tegutsevaid muusikuid, organiseerida neile plaate ja noote ning ja vaba trükisõna.
Kuidas noodid ja ajalehed ühelt poolt raudset eesriiet teisele poole jõudsid, olid mõnedki lausa spioonifilmide väärilised lood.
Näiteks Cyrillus Kreegi Reekviemi partituuriga mikrofilm jõudis Rootsi Harri Kiisa kätte peidetuna pesusse ...
Tõnu Kaljuste sai esimese läkituse Harri Kiisalt Kuno Arengu vahendusel – see oli Kiisa oma käega ümber kirjutatud noot Cyrillus Kreegi Taaveti lauludest.
Sestpeale on Kreegi laulud olnud Tõnu Kaljuste ja Filharmoonia kammerkoori kuldrepertuaaris.
"See polnud ainult noot, vaid märk, et me ei tea midagi Kreegist. Ei professorid, ei rahvakunstnikud ega keegi teine. See andis mulle tõuke uurida muusikamuuseumis partituure," kirjeldab Kaljuste Harri Kiisalt saadud impulsse.
"Eesti keeles siis vaimulikku muusikat ei saanud laulda, käisin Aleksander Kurtna juures ja tegime sellest ladinakeelse variandi. Kiisk oli eestlaste kultuurielu ühendaja ja samal ajal euroopa pilguga ja laialt kultuuri tundev muusikategelane."
Harri Kiisk oli terava sulega kriitik. Muusikaarvustusi kirjutades tegi ta põhjalikku eeltööd ja tutvus teose partituuriga.
Väga huvitas teda Tambergi looming, samuti Tormise teos "Eesti ballaadid", mis Stockholmis külalisetendustel ette kanti.
Neeme Järvi sõnul oli Harri Kiisk väga lahtine ja siiras inimene, kes teadis muusikast tohutult palju ja oli juba noorest peale fanaatiliselt palju käinud kontsertidel.
"Artur Kapp oli tema jaoks esimesel kohal alati, Tubin niisamuti," ütles Järvi, keda sidus Harri Kiisaga suur sõprus.
Tubina loomingu ettekandmisel oli Kiisal ja Järvil aastatepikkune koostöö, mis tipnes Tubina sümfooniate plaadisarjaga firmalt BIS Records.
Järvi dirigeeris, Kiisk koostas plaatide buklettide annotatsioonid.
Tubina loomingust kirjutas Kiisk üle 50 artikli.
Kui Estonia teater käis 1967 külalisesinemistel Helsingis, sai alguse Arne Miku ja Harri Kiisa sõprus. Kohtumised olid alati väga rikastavad.
Arne Mikk toob esile Kiisa suurt pühendumust eesti muusikale. Harri tahtis kursis olla eesti muusikaeluga ning talle toodi uusi plaate ja noote.
Ta muretses Arnele ja Estonia jaoks noodimaterjali ja klaviire (Straussi "Roosikavaler", Britteni "Väike korstnapühkija", Verdi "Nabucco" ja "Luisa Miller" jm), tänu millele said teoks lavastused Estonia teatris.
Üle lahe ja läänemere rändasid ka Eesti muusikamuuseumi arhiivist pildistatud ja kopeeritud käsikirjad.
Harri tütar Maria Kiisk meenutab, kuidas Eesti oli tema jaoks muinasmaa, midagi täiesti ebareaalset.
"Kui keegi oleks tollal minu käest küsinud, kuhu sa pääsed, kas Eestisse või kuu peale, oleks ma kindlasti vastanud, et pigem vist kuureis on tulemas. Aga et Eestisse ma kunagi saan – see ei ole vist võimalik."
Maria meenutab üht erilist hetke aastal 1969. Eestis tähistati laulupeo sajandjuubelit, koorid ja kuulajad üle Eesti olid kogunenud lauluväljakule. Harri pere kuulas Stockholmi skäärides rannikul läbi raadio ragiseva kesklaineheli laulupeo ülekannet.
Kuulates raadiost laulupeol kõlavat Mart Saare "Põhjavaimu" oli Maria Kiisal tunne, et Eesti tuli lähemale (Klassikaraadio saatest "Vinüül", Maria Kiisk).
Harri Kiisa Stockholmi kodu oli eestlaste kohtumispaik.
Tihedalt käis Kiisa pere läbi Tubinatega, Neeme Järvi ja Arne Mikuga.
Niipalju kui vähegi võimalik, kohtus Kiisaga Tõnu Kaljuste, kes ka nende vestlusi muusikast ja ajaloost videosse jäädvustas.
Sage külaline oli Harri Kiisa "Teataja" toimetuses ja koduses ringis tulevane president Toomas Hendrik Ilves, kes töötas 1980ndatel Münchenis "Vaba Euroopa" toimetuses.
Ilvese sõnul oli Harri Kiisk täiesti vapustav inimene, kelle teadmised olid lausa entsüklopeedilised nii muusika kui ka ajaloo kohta.
"Harri toimetatud ajaleht "Teataja" oli ajavahemikus 1944 – 1988 ainuke kvaliteetne eestikeelne väljaanne maailmas," väidab Ilves.
Harri Kiiska meenutavad saates sõbrad ja aatekaaslased Arne Mikk, Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, president Toomas Hendrik Ilves ning Harri Kiisa tütar Maria Kiisk.
Saates on ka arhiivimaterjale Kiisa enda juttudest ning Alo Põldmäe arhiivisaatest.
Autor on Tiia Teder
Saade on eetris pühapäeval 11. detsembril kell 9.05 Klassikaraadios.
Kordub kolmapäeval 14. detsembril kell 21.
Harri Kiisk kirjasõnas, raadios ja TVs:
- Raamat "Harri Kiisk - eesti kultuuri vahendaja Rootsis".
Autorid: Triinu Ojamaa, Kanni Labi, Janika Kronberg.
https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/16248 - "Maailmapilt". Martin Viirand ER 1996
https://arhiiv.err.ee/audio/maailmapilt-maailmapilt-harri-kiisk - "Ülemere meenutusi". Mati Talviku saade ETVs
https://arhiiv.err.ee/video/ulemere-meenutusi-7
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.