Kaastegevad on solistid Yena Choi, Mariliis Tiiter, Laura Štoma (sopranid), Martin Karu (kontratenor), Raul Mikson (tenor) ja Rainer Vilu (bariton-bass).
Kava:
- Johann Sebastian Bach – Koraal "Wachet auf, ruft uns die Stimme" samanimelisest kantaadist BWV 140
- Georg Friedrich Händel – Dixit Dominus HWV 232
- Antonio Vivaldi – Gloria D-duur RV 589
Georg Friedrich Händeli kohta on öeldud, et ta oli saksa helilooja, kes tõi itaalia muusika Inglismaale.
Tema haritus, kõneosavus ja hea maitse igas kunstiliigis võimendasid ta sünnipärast oskust oma kuulajaskonda kõnetada. Juba alates nooruspäevist Hamburgis loeti Händelit rahvusvahelise kuulsusega muusikute hulka.
"Dixit Dominus" HWV 232 kuulub autori noorpõlveteoste hulka, mille ta Itaalias viibides kirjutas.
Külastanud aastail 1706–1709 Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat, puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ja tema karjäärile kaasa aitasid.
Händel omandas sealse stiili täiuslikult ning see sai edaspidi tema käekirja peamiseks lähtepunktiks.
"Dixit Dominus" on kujunenud Händeli Itaalia-perioodi üheks enimesitatud teoseks.
Oopuse autograaf kannab dateeringut aprill 1707, kuid teose tellija osas pole muusikauurijad üksmeelel. Arvatavasti tuli see ettekandele mõnel kirikupüha vespriteenistusel.
Vaatamata autori noorusele näitab teos tema kompositsioonitehnikate rikkalikku arsenali, mida ta realiseeris hiljem oma ooperites ja oratooriumides.
See on kaasahaarav muusika, milles koori- ja pillimängijatele esitatud nõuded on märkimisväärsed.
"Gloria" D-duur RV 589 on Antonio Vivaldi sakraalmuusika šedööver – pidulik ja särav.
Teose loomise asjaolud pole teada; arvatavasti komponeeris helilooja "Gloria" 1715. aasta paiku, mil ta täitis ajutiselt Ospedale della Pietà koormeistri kohuseid ning tõenäoliselt kõlas teos orbudekodu kasvandike esituses mõnel jumalateenistusel.
Solistidele, koorile ja orkestrile kirjutatud "Gloria" koosneb 12 osast, pakkudes rikkalikult muusikalisi kontraste: helistikes, tempodes, meetrumis, homofoonilise ja polüfoonilise faktuuri ning koori- ja sooloosade vastandamises.
""Gloria" on ilmselt kõige mõistetavam ja vahetumalt arusaadav teos kogu Vivaldi sakraalmuusikast – oma žanri "Neli aastaaega"," on täheldanud ameerika muusikateadlane H. C. Robbins Landon raamatus "Vivaldi, Voice of the Baroque".
(Evelin Kõrvits)
Otseülekanne Estonia kontserdisaalist neljapäeval, 22. detsembril kell 19.
Toonmeister on Teet Kehlmann, toimetaja Kersti Inno.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.