Meie juhtiv ooperiteater on praegu Vanemuine, leiavad Kristel Pappel ja Harry Liivrand.
Esimest korda kirjutas Eesti helilooja dokumentaalse loodusooperi.
Tõnis Kaumanni kaks teost tõstsid koomiliste ooperite osakaalu uudisteoste seas ligi 28 protsendini.
Mitme uuslavastuse juures sai libretistist ka lavastaja, mis kindlasti tuli teostele kasuks.
Samuti kerkis esile suurepäraseid lauljaid, keda me pole varem Eesti ooperilavadel kohanud – Iris Oja kehastas end erakordse laulva näitlejana ning laiemad publikuhulgad tutvusid Helsingis töötava Koit Soasepa vaimustava bassihäälega.
Postdramaatiline abstraktne muusikateater
"Kui peaksin Tanja Kozlova-Johannese teost võimalikult täpselt ja teaduslikult ning akademismi saatva paratamatu debiilsusega määratlema, nimetaksin seda teatraliseeritud heliinstallatsiooniks," märgib Alvar Loog.
Kriitikud on üksmeelel, et tegu on võimsa ja tervikliku teosega, mida tahaks laval veel näha ja mis võiks jõuda kindlasti ka mõnele rahvusvahelisele festivalile.
"Kui sageli räägime uuenduslike teoste puhul eksperimendi väärtusest, siis selle väärtus ulatus kindlasti palju kaugemale," kinnitab Loog.
Dokumentaalne loodusooper
Schwerini Riigiteatri tellimusel valminud Helena Tulve dokumentaalooperis "Hundid" võib täheldada samuti postdramaatilise teatri elemente, aga ka tugevat Brechti teatri mõju, mis tuleneb teemast – inimese ja looduse kooseksisteerimine.
"Helena Tulve muusikas on oluline koht tämbritel, aga niisugust dramaatikat nagu selles ooperis on tema loomingus harva," räägib Kristel Pappel.
Muinasjutuooper läbi loodushoiu prisma
Ka "Naksitralle" võib tõlgendada läbi loodustemaatika, aga sisult on pigem tegu klassikalise muinasjutuooperiga, mis põhineb tegelikult Eesti lastekirjanduse ühel tüvitekstil.
Naksitrallidest leiab ka annuse muhedat huumorit ja toreda pedagoogilise rännaku läbi muusikaajaloo.
Koomiline ooper
"Kaumanni loominguliseks lipukirjaks näib olevat, et kui nalja ei saa, siis mina ei komponeeri," märgib Alvar Loog.
16 aastat tagasi valminud "Kaubamaja" jõudis Vanemuises lavale vaid kolm kuud peale "Naksitrallide" esietendust rahvusooperis.
Müütilis-realistlik muusikateater
Ardo Ran Varrese "Põrgupõhja uue Vanapagana" sünd on a priori õnnestumine, leiab Alvar Loog.
"On keeruline tulla esimese teosega kohe suurele lavale," arvab kriitik.
Varrese helikeel on otsinguline ja julge, kontrastidele üles ehitatud ja huvitav.
Samasse kategooriasse võib paigutada ka Eino Leino romaanil põhineva, Birgitta Festivalil esietendunud Veljo Tormise-Rasmus Puuri "Lalli".
"Helikaja" on eetris laupäeval, 14. destembril kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.