Flööt on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill, mis on arvatavasti vanim muusikainstrument. Flöödi kasutamisvõimalused on ammendamatud ja nii sobib see pill ühtlases aupaistes mängima nii klassikalises sümfooniaorkestris kui džäss- ja rokkmuusikas. Erinevatel kõrgustel mängimiseks on pikolo-, alt-, bass- ja kontrabassflöödid, flöödi kõla on sametine ja voolav ning pill on üks populaarsemaid instrumente igal kontinendil.
Flöödi eelkäija arvatakse olevat rohkem kui 40 tuhat aastat tagasi karuluust meisterdatud pill, flööte on ehitatud ka luigeluust, mammutiluust ja kotkaluust. Arheoloogid on vanu pille leidnud nii Sloveeniast, Hiinast kui Saksamaalt. Flöödi kiire areng ja täiustamine jääb barokiaega, kui pill sai õukondades poipulaarseks. Tänapäevasel kujul tunneme flööti, mille 19. sajandil ehitas Müncheni pillimeister Theobald Böhm.
Tänapäeval on flööt tavaliselt hõbedast või hõbetatud metallist, maailmaklassi solistid mängivad teinekord suisa kullast valmistatud pillil.
Flöödil saab mängida igasugust muusikat - sõjaväemarsist balletimuusikani, kuulsaid teosed flöödile on kirjutanud Vivaldi, Händel, Mozart ja teisedki.
Sarja autor on Toomas Oskar Kahur, saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.