Anton Hansen Tammsaare 145. sünniaastapäeva eel kuulame saadet, kus kirjanikku meenutatakse nii mälestuste kui ka kirjatekstide kaudu.
Kirjanikunime Anton Hansen Tammsaare võttis tulevane rahvakirjanik enesele juba Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis õppimise ajal (1898–1903) külajutte kirjutades.
Aastail 1903-1907 tegutses Tammsaare ajakirjanikuna Tallinnas ning jätkas õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (1907–1911).
Raskest kopsuhaigusest taastumiseks asus elama venna koju Koitjärvel, abiellus 1920 ja pere uueks elukohaks sai Tallinnas Kadriorus asuv korter, kus praegu tegutseb Tammsaare muuseum.
Anton Hansen Tammsaare küps loomeperiood jääb samasse perioodi Eesti Vabariigi sünniga.
Kui kirjandusse tuli ta 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega, siis tema loomingu kõrgaega alustavad näidend "Juudit "(1921) ja romaan "Kõrboja peremees" (1922). Tammsaare viieosaline romaan "Tõde ja õigus" (1926–1933) peegeldab Eesti elu 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini.
Tammsaare looming omandas suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, asjatult pole teda nimetatud 20. sajandi eesti kriitilise realismi olulisemaks esindajaks.
Saates "Luuleruum" loeb Hugo Laur katkendeid teosest "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1957).
Elust Tammsaare lapsepõlvekodus räägib kirjaniku õde Martha Hansen (küsitleb Eerik Teder, salvestatud 1987). Saame teada, kuidas toona taluperes elati, kes lapsi lugema õpetas, milliseid pille mängiti, kuidas tööd tehti ja talu hoiti.
Intervjuude ja lugemiste vahele kuulame Martha Hanseni lauldud laule.
Kirjanikku meenutavad Tammsaare teoste esimene dramatiseerija ja lavastaja Andres Särev, Tammsaare tädipoeg Arno Suurorg ja kultuuritegelane Paul Rummo (1958).
Saate lõpus kõlab Veljo Tormis kantaat "Hääled Tammsaare karjapõlvest" (laulab Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Ants Soots).
Üks muhe mälestus Tammsaare elust räägib, kuidas kord olla ta kinos oodanud filmi algust – kui korraga koputab keegi õlale. Tammsaare keerab pead ja koputaja ütleb:
"Oi, vabandust, ma arvasin, et olete selle maja kojamees."
Tammsaare vastanud: "Ei, ma olen selle teise maja kojamees."
Saates saame teada, kuidas kord kingitud Tammsaarele juubeliks nii suur kirjutuslaud, et see ei mahtunud sisse ei uksest ega aknast.
Ühtlasi kuuleme, miks Tammsaare oma ausamba avamisel ei käinud ja mis ta selle ettevõtmise peale kostis.
"Tammsaare armastas inimesi, tal oli kõigiga juttu ajada. Aga võltsi – seda ta ei sallinud," räägitakse saates.
Saates "Luuleruum" on kasutatud Eesti Raadio arhiivimaterjali.
Autor ja toimetaja on Maris Johannes ning saade oli esimest korda eetris Tammsaare 130. sünniaastapäeval, 2008.
"Luuleruum" on eetris laupäeval, 21. jaanuaril kell 22.
- Kuula ka teisi saateid:
https://klassikaraadio.err.ee/1608843175/luuleruum-tund-betti-alveri-imekauni-poeesiaga - Eelmise aasta lõpus esitleti Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumis A. H. Tammsaare esimese romaani "Kõrboja peremees" kommenteeritud väljaannet.
""Kõrboja peremees" ilmus 1922. aastal ning seda on eesti kirjandusajaloos nimetatud esimeseks tõelise romaanikangelasega romaaniks," ütleb kirjandusteadlane Maarja Vaino lugejale kaasa.
Mitu lugu siis "Kõrboja peremees" eneses kätkeb ja kuidas Tammsaare teksti võrrelda muusikaga?
Maarja Vaino selgitab.
Saame ka teada, kuidas Tammsaare peres jõulupühi tähistati.
https://klassikaraadio.err.ee/1608799630/delta-marge-ly-rookaar/ - Kuula ka Raadioteatri lavastust: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" (2018)
https://klassikaraadio.err.ee/742293/raadioteater-anton-hansen-tammsaare-ma-armastasin-sakslast
Anton Hansen Tammsaare 145. sünniaastapäev on 30. jaanuar, mis alates tänavu aastast on riiklike tähtpäevade nimistus eesti kirjanduse päevana.
Selle päevaga väärtustatakse kirjanduse tüvitekste ja pööratakse tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas.
Eesti kirjanduse päev on ühtlasi ka lipupäev, mis tähendab, et rahvustrikoloori heiskavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.