"Sõja algusega hakkasin Ukraina kultuuri vastu rohkem huvi tundma, nii avastasin Sõlvestrovi. Tema muusikas on kogu Ukraina, selle loodus ja inimesed," ütleb Darius Mažintas.
Esimest korda käis pianist sõjakeerises Ukrainas märtsikuus ja tõi kaasa mõned põgenikud.
"Kõik nägi välja nagu filmis, Vene armee võimsus – või missuguseks seda peeti."
Aprillis esines ta Irpinis. Seal nägi ta juba lähedalt, mida Vene armee tegi tavaelanikele, kuidas inimesed kaotasid oma kodu.
"See oli hoopis midagi muud, kui näha neid pilte internetis. Mind šokeeris Vene armee julmus," räägib Mažintas, keda inspireeris ukrainlaste jõuline vastupanu.
Pianist esitab kontserdil sama kava, mida ta mängis detsembris Kremianetsi mäel, vabastatud Iziumis.
"Ma nägin seal täielikult hävitatud linna, kus polnud peaaegu ühtegi inimest. Aga kõigil ellujäänutel oli kindel usku Ukraina võitu – see oli väga inspireeriv," räägib Mažintas.
Mažintase arvates peaksid artistid rääkima rohkem Ukraina sõjast.
"Mina ja meie heategevusfondi inimesed usume, et muusika peaks olema seal, kus seda kõige rohkem vajatakse. Muusika on ime, mis aitab hoida usku kõige raskematel aegadel."
Ülekandes kuuleme ka intervjuu helilooja Valentõn Sõlvestroviga, kes käsitleb järgnevaid teemasid:
- Tere hommikust
Kuigi probleeme oli, oli elu Ukrainas enne sõda hea.
Ukraina eest hoolitseti, tänavad olid puhtad, majad korras, isegi väikelinnad läksid kenamaks. Kõige eest hoolitseti; raha investeeriti. Ukraina on ju rikas riik.
Me ei olnud valitsusega rahul, kuid asjad on muutunud. Rahuliku päeva ilu on muutunud väga oluliseks ja võrreldamatult väärtuslikumaks.
Tere hommikust... Ukrainas tere hommikust (otsetõlkes head hommikut - AA) ütlemine tundub praegu julma naljana. - Elu väärtusest
See sõda ei demonstreeri suhet Ukraina ja selle kultuuriga, vaid demonstreerib suhet eluga.
Elu on tsivilisatsiooni alus. Iga elu on tähtis. See tõde on Piiblis kirjas.
Öeldakse ju, et iga inimene on loodud Jumala näo järgi, nii et kui sa tapad inimese, tapad sa Jumala.
Ja praegu on inimelu ja iga elusolendi väärtus ohus. - Ukraina kultuurist
Ukraina kultuuri võidi küll teada, kuid seda peeti eelkõige Vene kultuuriks.
Näiteks Taras Ševtšenko polnud pelgalt Ukraina natsionalist. Ta kirjutas vene keeles luuletusi ja jutustavat luulet. Sellest tulenevalt peeti Ukraina kultuuri ja Valgevene kultuuri Vene kultuuriks.
Ukraina oli tsivilisatsiooni poolest arenenum. Sel ajal, kui Moskvas analüüsiti Surematut Kaštšeid ja nõidu, õppisid inimesed Kiievis ladina keelt.
Ukraina intelligents tõi Euroopa tsivilisatsiooni Venemaale.
Kolmsada aastat oli Ukraina oma vanema venna omaks võtnud. Viissada aastat hoidis vanem vend Ukrainat oma embuses, korrates: Ma armastan sind, ma ei saa ilma sinuta elada! Kuid see embus oli lämmatav.
Tegelikult on noorem vend Kiiev Moskvast mitusada aastat vanem, kuid just noorem vend hoidis vanemat venda kägistavas embuses. - Kunst ja inimkonna eesmärk
Muusika on elu kunst, rahu kunst, mitte sõja kunst. Sõjakunst on masinavärk...
Ma suudan praegu luua vaid lihtsaid meloodiaid. See lihtsus on praegu väärtuslik, lihtne meloodia on nüüd palju edukam; me poleks seda aga enne sõda hinnanud.
Rahuliku elu väärtus on kõvasti tõusnud ja üles on kerkinud oluline tõde: inimese elu kõige olulisem võitlus on elada iga päev nii, et see end ära tasuks, aga mitte ajada terve päeva kuulipildujaga teist inimest taga.
Elage oma päeva nii, et see oleks väärtuslik. Ärge lööge, solvake ega tehke kellelegi haiget. Näete, kui raske see on. Kuid see on inimese kõige olulisem ülesanne.
Ja kõige olulisem geopoliitiline ülesanne on päästa maa.
Inimeste isekuse ja tehnoloogilise arengu tulemusena on peaaegu võimatu välja surnud liigid päästa. Kõik religioonid keskenduvad sellele: elage nagu inimene, palvetage rahus enda ja oma ligimestega.
See on kõige tõhusam võitlus rahu nimel.
Kõlavad helilooja kaks 1950ndatel sündinud klaveritsüklit: "Naiivne muusika" ja "Kauge muusika".
Esitab Darius Mažintas.
Otseülekanne Leedu Raadio stuudiost.
Vahendab Anne Aavik.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.