"Luukamber" sõrmitseb ahelat, mis seob omavahel laulupeo jätkuvõimalusi ja koorijuhtide järelkasvu.
Kuidas hoida rahvusliku iseolemise alustala – laulupeoliikumist – kui kooridirigendi ametit soovivate noorte arv on kiirelt kahanenud?
Kust saada juurde inimesi, kes võtaks üle töö laulupeomaastikul ajal, kui dirigentide keskmine vanus on jätkuvalt tõusutrendis ja suur osa mitukümmend aastat tööd teinud dirigente on oma elutööd tasapisi lõpetamas?
Kuidas saada noori tööle tõmbekeskustest väljapoole, kas koorijuhiameti õppeprotsessi mudel vajaks uuenduskuuri ja kuidas meelitada inimesi tagasi koorilaulu juurde?
Kevadel jõuab oma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias esimese õppeaasta lõpuni tosinkond noort koorijuhti, kellest vaid kaks on eestlased.
Kuidas ja kas jäävad välistudengid ka Eestist lahkudes meie muusikaga seotuks?
Kui eelmises saates arutlesid noored dirigendid oma ameti õpivõimaluste üle ja võrdlesid saadud kogemusi erinevatest muusikakõrgkoolidest, siis sel korral keskendume dirigendiametile laiemalt – mis siis õieti on dirigendi amet?
Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister Lodewijk van der Ree ütleb saates, et koorijuhtimine on eelkõige töö inimestega ja vanad mudelid enam ei toimi.
Pärast eelmist saadet "Luukamber" toimus valdkonna spetsialistide arutelu (18. veebruaril), probleemid sõnastati uuesti, reatati tähtsuse järgi ning motiveeriti teineteist lahenduste otsimisele.
EMTA kooridirigeerimise juhtivprofessor Hirvo Surva leiab saates, et ümarlaud oli väga vajalik ja mitmeid häid ideid püütakse edaspidi rakendada ka dirigentide väljaõppes.
Koori- ja orkestrijuhtide põud aga suureneb.
Eesti Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanneri kinnitusel oleme jõudnud situatsiooni, kus kollektiivijuhtidest on tõsiselt puudu ja tema sõnul võttis sel nädalal end suvise laulupeo osalejate nimekirjast maha kolm koori, kuna lahkunud dirigendi asemele ei leitud uut.
Kuidas siis motiveerida ametit, mille populaarsus mõnikümmend aastat tagasi oli väga suur, kuid mille vastu noorte huvi aiva kahaneb?
Kindlasti mängib siin suurt rolli dirigentide pea olematud sissetulekud oma töö eest, mis niigi hapras majanduslikus situatsioonis panevad kahtlema toimetulekuvõimalustes.
Kaks aastat tagasi jõustunud laulu- ja tantsupeoliikumise kollektiivijuhtide palgatoetusmeede on küll loodud abistava paketina, kuid kas see täitnud oma eesmärki?
Eesti Rahvakultuuri Keskuse juht Kalle Vister teeb ülevaate palgatoetusmeetme mullusest statistikast – mis maakonda, kellele ja kui palju jagati raha?
XIII noorte laulupeo eelproovide esimene etapp on läbi, kuulame ääremärkusi üldproove läbi viinud dirigentidelt.
Lühikommentaarid annavad XIII laulupeo "Püha on maa" kunstiline juht Pärt Uusberg (saade Delta, 1. veebruar, saatejuht Marge-Ly Rookäär), XIII laulupeo poistekooride liigijuht Kuldar Schüts (saade Delta, 2. veebruar, saatejuht Ivo Heinloo), XIII noortepeo puhkpilliorkestrite liigijuht Riivo Jõgi (saade Õhu jõud 18. veebruar, saatejuht Toomas Oskar Kahur) ja noor koorijuht, helilooja ja kandlemängija Brenda Pärtel (saade Delta 23. veebruar, saatejuht Maria Kruusement).
Stuudiokülalised, noored dirigendid Ode Pürg ja Kristin Pintson jagavad kogemusi koorijuhikarjääri alusvundamendi ladumisest, sõnastavad praeguse olukorra ja visandavad tulevikuillustratsioone.
"Luukamber" on eetris laupäeval, 25. veebruaril kell 9.
Kordub pühapäeval kell 12.
Saate toimetab Marge-Ly Rookäär.
- Eelmine "Luukamber" noorte dirigentide kogemustega Euroopa kõrgkoolides õppimisest:
https://klassikaraadio.err.ee/1608852713/luukamber-kuidas-koolitatakse-eestis-koorijuhte-ja-dirigente - Dirigent Ingrit Malleus räägib laulupeost, harrastuskooride toimetulekust ja võimalikest koorimuusika arengusuundadest:
https://kultuur.err.ee/1608829861/ingrit-malleus-voiks-moelda-kas-meil-on-liiga-palju-laulupidusid
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.