Märtsikuu "Loomingu" luulerubriik on pühendatud Ukraina teemadele. 2022. aasta märtsis, kohe pärast täiemahulise sõjategevuse algust, ilmus "Loomingu" Ukraina-erinumber. Kui toona toimus ajakirjanumbri ümbertegemine selge seisukohavõtu ja toetuse avaldamisena erakorraliselt ja suure rutuga, siis aasta hilisemat erinumbrit on kauem ette planeeritud. Ukraina luuletaja ja tõlkija Katja Novak nendib, et ta poleks aasta tagasi oodanud, et "Looming" sellise sammu teeb, aga tagantjärele tundub, et teisiti poleks ka võimalik olnud, ning lisab, et tänavust numbrit hakati planeerima juba möödunud aasta teises pooles.
"Loomingu" luulerubriigis on seekord tõlkeluulet ukraina autoritelt Halyna Krukilt ja Ostap Slyvynskylt Maarja Kangro tõlkes, Serhi Žadanilt Sofia-Elizaveta Katkova tõlkes; Katerõna Mihalitsinalt, Ija Kivalt ja Alex Averbuchilt Igor Kotjuhi ja Anna Verschiku tõlkes ning Oksana Stominalt Katja Novaki ja Doris Kareva tõlkes. "Need luuletused, mis on jõudnud märtsinumbrisse, on arusaadavalt mitte kuigi helged, aga siin on väga häid luuletajaid," ütleb "Loomingu" luuletoimetaja Doris Kareva ning tutvustab saates autoreid pisut lähemalt. "Mul on mulje, et sõjaajal on luule tähendus mõnevõrra teisenenud, aga võib-olla ka kasvanud," arvab Kareva. "Ma usun, et on väga palju luulet, mille lugemine või peast lugemine iseendale võib tähendada väga palju ka kausa sõjaväljal, veel enam nende jaoks, kes on küll otsekui turvalises kohas, aga kelle süda valutab lähedaste pärast, kes on ohus."
Katja Novak, kes on aidanud autoritega suhtlemisel ning kelle sulest ilmuvad numbris ka tema esimene ja teine eesti keeles kirjutatud luuletus, ütleb: "Kui alguses võttis sõda meid kõiki sõnatuks, siis nüüd on need sõnad olemas. Võib-olla on nad kohmakad, kuigi see on mingil määral maitseküsimus." Ta arvab, et luuletuste kirjutamine on viis jäädvustada seda, mis muidu haihtuks, ning nende tagantjärele lugemine aitab säilitada mõistust, korrastades mälestusi sellest, mis on juhtunud. "Mina ei mäleta paljut, mis juhtus mullu märtsis ja aprillis - see oli nii udune periood, kuigi ma tean, et tegin sel ajal palju asju, tõlkisin aktiivselt, käisin meeleavaldustel." Eesti ja ukraina kultuuriruum on tema arust sarnasemad kui oleks võinud arvata, ning seetõttu on lihtsam olnud igasuguseid toetusprojekte läbi viia ning kirjastajatega kokkuleppeid teha. "Siin tahetakse toetada Ukrainat, ning tõlkeprotsess on ju ka toetuse avaldamine," arvab ta.
Oluline osa "Loomingu" ajakirjas on iga-aastased kirjandusülevaated, mis kevadeti tehakse eelmise aasta kohta. Seekordse lühiproosa ülevaate koostaja Kaupo Meiel nendib, et talle jäi silma väga tugevate naisnovellistide suur osakaal avaldatud kirjanduse seas, näiteks Lilli Luuk, Piret Raud, Kerttu Rakke, Riste Lehari. Meieli lähtekoht ülevaate kirjutamisel on olnud heatahtlikkus, sest, nagu ta oma artiklis märgib: "(…) kriitikalabidaga lajatamine ei tundu aastal 2023 kohane või isegi eetiline" ning lisab raadiosaates: "Viimase aja sündmused, eriti just Ukraina sündmused näitavad ka ühe inimelu ja kultuuri haprust, ja kui mõelda sellele, kui vähe on eestlasi ja kui väike on meie keeleruum, siis tegelikult kõik, kes kirjutavad eesti keeles, nad ikkagi arendavad keelt ja kultuuri ja see on juba iseenesest asi, mida hoida ja mille eest olla tänulik." Olles viimasel ajal osalenud mitmete kirjandusžüriide töös, nendib ta, et kirjandusauhindu palju ning eesmärk peaks olema võimalikult paljude heade raamatute esiletõstmine kas või nominatsioonide näol, et aidata ka lugejal orienteeruda selles, mida võiks lugeda või millele tähelepanu pöörata.
Saade "Loomingu Raadio" sünnib Klassikaraadio ja ajakirja Looming koostöös. Saatejuht on Maria-Lee Liivak, muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Helioperaator Helle Paas, toimetaja Marge-Ly Rookäär.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.